VEDIT
 | See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2010) |
Vedit on tekstiredaktor, millest on olemas versioonid nii Windowsi kui ka MS-DOS-i jaoks.
Vedit võimaldab redigeerida praktiliselt igat tüüpi faile, kaasa arvatud binaarfaile ning ka mitme gigabaidiseid faile. Programm on väga võimalusterohke, aga võtab väga vähe ruumi ning on väga kiire.
Vedit (Visual Editor) on Ted Greeni kirjutatud aastal 1979. 1980. aastal andis CompuView välja kommertsversiooni operatsioonisüsteemi CP/M jaoks. Kui IBM hakkas tootma PC-sid, oli Vedit 1982. aastal üks esimesi programme sellele platvormile. Mõne aastaga sai Veditist sisuliselt standardne tekstiredaktor.
Vedit kohandati eesti keele jaoks ning oli alates 1988. aastast kasutusel toonases EKP KK Kirjastuse trükikojas. Selles programmis loodi ja toimetati toimetustes või trükikoja arvutitöötlusosakonnas tekstid, mis pehmeketastel sisestati ajalehtede küljendusarvutisse kasutamiseks küljendusprogrammiga Ventura Publisher. Seoses küljenduse üleminekuga trükikojast ajalehtede toimetustesse kadus Vedit järk-järgult kasutusest ja 1990. aastate teisel poolel olid ajalehetoimetused enamasti üle läinud Wordile.
1989. aastal CompuView suleti ning sellest ajast arendab programmi Greenview Data. Esimene Windowsi versioon ilmus 1997. aastal, 32-bitine Windowsi versioon 1998 ja 64-bitine 2003. aastal. Nüüdseks on loobutud programmi arendamisest ja müümisest teistele operatsioonisüsteemidele peale Windowsi ja DOS-i. Loobutud on näiteks nii UNIX-i, QNX-i versioonidest ning 2008. aastast lubatakse vabalt jagada vanu CP/M-i ja CP/M-86 programmiversioone.
Vedit on kasutatav ainult klaviatuuriga, failihalduseks kasutati Norton Commanderi, hästi on kasutatav ka FAR manageriga. Eesti Päevalehe toimetuses loodi teisendusprogramm, mis võimaldab Veditis loodud teksti teisendada Word 6.0 tekstiks. Wordis loodud teksti teisendamine Veditisse oli veidi keerulisem, aga samuti võimalik. Vediti failid võtavad vähe ruumi, sest faili maht vastab enam-vähem tähemärkide arvule.
Veditis on kiri etteantud suuruse ja kujuga ning tähemärgid on ühelaiused nagu masinkirjas. See vähendab nn trükivigade tekkimise tõenäosust ja kergendab nende märkamist toimetamisel. Programmi kasutusjuhend on eestikeelne. Tekstitöötluse käigus antud käsud, näiteks paks või kaldkiri, sõrendus ja allajoonimine tõstavad muudetud teksti vastava värvusega esile. Samuti on võimalik kasutada muid levinud tekstitöötlusvõtteid, näiteks teksti osi kopeerida või ümber paigutada.