Kersti Merilaas
Kersti Merilaas (sündinud Eugenia Moorberg, abielunimega aastast 1936 Kersti Sang; 7. detsember 1913 Narva – 8. märts 1986 Tallinn) oli eesti luuletaja, laste- ja näitekirjanik, Arbujate kirjandusrühmituse liige. Ta oli abielus luuletaja ja tõlkija August Sangaga, nende tütar oli teatrikunstnik Liina Pihlak, nende poeg on luuletaja Joel Sang. Eesti NSV teeneline kirjanik 1980.
Luule
[muuda]All koplis kasest kaseni
käiks udunimbuses kui jumal...
Ah, keerduda mind lase nii
su jalge ümber nagu humal.
Ma tahan olla nagu tee
või nagu kivi, millel astud
või laul, mis kostab üle vee,
või lill, su rõõmuks õide lastud.
- "Öö" (1936)
Küll taevaid valitseb Su vägev troon,
maa on Su pühaduse jalgejäri:
mis mina ahastuses mullast loon -
ei, sellest Sina midagi ei päri.
Mu näo eks teinud rohkem looja näoks
töö, ohakad ja neetud kibuvitsad?
Su seadused mu jaoks
on kitsad!
- "Aadam" (1937)
Halb on ase meil siin,
nii mühklik ja mõnuta olla,
külje all künkad ja mäed,
kirpe kõik kohad on täis.
Lambi ju süüdata võiks
ja veidi või peaalust seada -
ometi teesklevad kõik,
otsekui oleks neil hea.
- "Öömajalised" (1962)
Üle kitsa raja
kõrred kummargil,
lihtsast leivamurest
räägib rukkilill.
Tahaks tänu laulda
maale hallile,
vajutada huuled
käele kallile.
- "Rukkilill" (1962)
Ja kuhu minnagi? Meri
on püsti ees.
Läände laskuval rannaribal
maase magama vajub mees.
Vaglake varvastel sibab,
rinnal kõhiseb luitekaer.
Tuhandeks aastaks
näota näole on tarretund
hääletu naer.
- "Ring ja rist" 2 (1978)
Hoidu kuningat kiitmast,
ta maksab su kiituse kinni:
kuldrõnga saad ninna
ja näkku paar ärevat vinni,
kui märkad, et sõbrad
tundes su langusest leina,
sind vahivad viltu
või kohtlevad hoovilakeina.
- "Bellmani laulud" (1980)
