poeg

Viro

Substantiivi

poeg (gen. poja, part. poega)

1. poika, miespuolinen lapsi suhteessa vanhempiinsa

   Martin on Andrese ja Maia poeg. – Martin on Andresin ja Maian poika.

   Neil on kaks last: poeg ja tütar. – Heillä on kaksi lasta: poika ja tytär.

2. eläimen pentu, poikanen, penikka; poika

   emalind ja pojad – lintuemo ja poikaset

   Koeral on pojad. – Koiralla on pennut.

   kassipoeg – kissanpentu, kissanpoikanen

Taivutus

• ÕS 2018 tyyppi 22i (k`ülm) külm

Liittyvät sanat

Poika

• poiss
• pojake
• pojapoeg, pojatütar
• õnupoeg, tädipoeg, vennapoeg, õepoeg, võõraspoeg

Eläimen ..

• poegima
• ahvipoeg, hiirepoeg, hundipoeg, kajakapoeg, kalapoeg, kanapoeg, karupoeg, koerapoeg, konnapoeg, käopoeg, linnupoeg, loomapoeg, pardipoeg, pesapoeg, pääsupoeg, särjepoeg

Yhdyssanat

• võõraspoeg

Aiheesta muualla

• poeg Eesti Keele Instituutin viro–suomi-sanakirjassa (viroksi)
• poeg sanastossa [PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik (viroksi)