1870
ihe
1870 (MDCCCLXX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1870-lovo vuossâmuš ihe.
Tábáhtusah
muteKuovâmáánu
mute- kuovâmáánu 26. peeivi – Commerzbank vuáđudui Hamburgist.
Njuhčâmáánu
mute- njuhčâmáánu 10. peeivi – Deutsche Bank vuáđudui Berlinist.
Čohčâmáánu
mute- čohčâmáánu 20. peeivi – Ovtâstum Italia juávhuh väldidii Rooma. Kirkkostaatâ nuuvâi.
Roovvâdmáánu
mute- roovvâdmáánu 2. peeivi – Aalmugjienâstem Rooma labdemist Italia kunâgâskoodán.
Tärhis peivimeeri ij tiäđust
muteŠoddâmeh
mute- kuovâmáánu 17. peeivi – Ester Ståhlberg syemmilâš kirječällee, máttáátteijee já toimâtteijee. Suomâ president Kaarlo Juho Ståhlberg kálgu (j. 1950)
- njuhčâmáánu 7. peeivi – Ernst Lindelöf, syemmilâš matematikkár (j. 1946)
- čohčâmáánu 30. peeivi – Jean Perrin, ive 1926 Nobel-fyysiikpalhâšume finnim ranskalâš fysikkár (j. 1942)[1]
- skammâmáánu 27. peeivi – J. K. Paasikivi, syemmilâš paŋkkihovdâ, politikkár, diplomaat já Suomâ täsivääldi 7. president (j. 1956)
Jämimeh
mute- kesimáánu 17. peeivi – Ernst Lohrmann, syemmilâš arkkiteht (š. 1803)[2]
- juovlâmáánu 5. peeivi – Alexandre Dumas puárrásub, ranskalâš kirječällee (š. 1802)
Kalender
muteFáádást eres soojijn
mute- Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást 1870.
Käldeeh
mute- ↑ Jean Baptiste Perrin nobelprize.org. Čujottum 17.7.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Parviainen, Teemu: Ernst B. Lohrmann Arkkitehtuurmuseo. 06.10.2021. Čujottum 21.6.2022. (suomâkielân)