(Translated by https://www.hiragana.jp/)
Uzbekistan - Wikipitiya とべいたり內容

Uzbekistan

makayzaay i Wikipitiya

Uzbekistan がらす茲別かつ

[mikawaway-kalumyiti | mikawaway tu kalumyiti sakatizeng bangu]
Flag of Uzbekistan.svg
u hata nu Uzbekistan
u eneng nu がらす茲別かつ

がらす茲別かつ

ウズベキスタン共和きょうわこく(ウズベキスタンきょうわこく、ウズベク: Oʻzbekiston Respublikasi)、通称つうしょうウズベキスタンは、中央ちゅうおうアジアに位置いちするきゅうソビエト連邦れんぽう共和きょうわこく首都しゅとはタシュケント(タシケント)。

きた西にしにカザフスタン、みなみにトルクメニスタンとアフガニスタン、ひがしでタジキスタン、キルギスとせっする。国土こくど西部せいぶはカラカルパクスタン共和きょうわこくとして自治じちおこなっており、東部とうぶのフェルガナ盆地ぼんちはタジキスタン、キルギスと国境こっきょうんでいる。国境こっきょう最低さいてい2かいえないとうみたっすることができない、いわゆる「じゅう内陸ないりくこく」の1つである。

u Uzbekistan sa i labu nu Asia, itiza i 41 00 N, 64 00 E.

u ahebal nu lala' mapulung sa izaw ku 447,400 km2.

u ahebal nu lala'ay sa izaw ku 425,400 km2, u ahebal nu nanumay sa izaw ku 22,000 km2.

hamin nu tademawan sa 29,473,614. kakalukan umah sa 62.60%, kilakilangan umah sa 7.70%, zumaay henay umah sa 29.70%.

tapang tusu nu kanatal (首都しゅと)

[mikawaway-kalumyiti | mikawaway tu kalumyiti sakatizeng bangu]

u tapang tusu nu kanatal sa u Tashkent (とう什干) .

Skyline of Tashkent
Uzbekistan location map

kakinginan nu kanatal demiad (國家こっかねん)

[mikawaway-kalumyiti | mikawaway tu kalumyiti sakatizeng bangu]

kakinging nu kanatal demiad sa 1 bulad 9 demiad.

tabakiay a tapang nu kanatal (元首げんしゅ)

[mikawaway-kalumyiti | mikawaway tu kalumyiti sakatizeng bangu]

u tabakiay a tapang nu kanatal (cong-tung) ayza sa ci Shavkat Mirziyoyev, micakat a demiad sa i 2016 a mihca 12 bulad 14 demiad.

かず許多きょた其他獨立どくりつこくきょう經濟けいざいたいいちようがらす茲別かつてき經濟けいざいざい經濟けいざいてんがたてきあたまいくねんうらゆうしょすべり而到1995ねん開始かいしふくよみがえ,這得えき政策せいさく改革かいかくてき累積るいせきこうおう開始かいしおこり作用さよう

malecad atu nutaw misitekeday anikaudipan, Ucepei-ke' (Uzbekistan (がらす茲別かつ) tu sakaudip nu sakaudip amasumadan nu nuayawan a pinaay a mihcaan idaw kuni katadikudan katukuh tu cacay a malebut siwa a lasubu siwa a bataan idaw ku lima (1995 )a mihcaan hamaw sa akapah, nuni ka sumadan anika kasuped tawya a malingatu.

經濟けいざい顯示けんじきょう勁的增長ぞうちょうざい1998ねんいた2003年間ねんかん每年まいとし增長ぞうちょう4%,これぞうそくさらいたりょう每年まいとし7%-8%。よりどころ國際こくさい貨幣かへい基金ききん組織そしき估計,2008ねん該國てきGDPいく乎是1995ねんてき2ばい

sakaudip micideka kunika celak, itini i cacay a malebut siwa a lasubu siwa a bataan idawku walu (1998) a mihcaan katukuh tu tusa a malebut idaw ku tulu ( 2003) a mihcaan tu mihmihcaan celak satu tu sepatay (4%) a kilac, nikudan satu celaksa tu mihmihcaan tu tu pitu–walu (7%-8%) a kilaca. nipisausi nu kanatal a nikapulungan nisulitan, tusa a malebut idaw ku walu (2008) a mihcaan nina kanatal a GDP mahida macunusay i cacay a malebut siwa a lasubu siwa a bataan idaw ku lima (1995) a mihcaan nu tusa a bay.

がらす茲別かつてきじんひとし國民こくみんそう收入しゅうにゅう很低。這排ざい209個國かこく家中いえじゅうてきだい169ざい12獨立どくりつこくきょう國家こっかちゅうただ有吉ありよしなんじきち斯和とうよしかつてきじんひとし國民こくみんそう收入しゅうにゅう其它ひく經濟けいざい生產せいさん集中しゅうちゅう於日用品ようひん

Ucepei-ke' (Uzbekistan (がらす茲別かつ) a tademaw nikasilaculan nuheni caah kaw yadahay. nikasilsilan nu tusa a lasubu idaw ku siwa (209) a kanatalan sausihan saka cacay a lasubu enem a bataan idaw ku sieaw (169) ku ngangan nuheni, itini pisitekedan nu sabaw tusa (12) a kanatal, u Kurgyzstan (よしなんじきち斯) atu Tajikistan (とうよしかつ) a tademaw lacul nu sakaudip han u sasabaay. sakaudip han u kapulungan ku sakay demiadan a cancanan.

該國現在げんざい世界せかいだい6だい棉花めんか生產せいさんこくだい2だい棉花めんか出口でぐちこく世界せかいだい7だい黃金おうごん生產せいさんこく同時どうじ該國也是區域くいき重要じゅうようてき天然てんねんすすけどう石油せきゆぎん生產せいさんこく

nina kanatal ayda i kitakit u sakaenem anikasi kupaan kasilaculan atu sakatusa nu saka tahekal nu tabakiay a kanatal nu sapatahekal a kupaan、saka pitu nu kitakit a kim nu kasilaculan. nina kanatal i niyadu u angangan nu gasu (天然てんねん), celas (すす), antang (べにどう), simal (石油せきゆ), 'kim atu yuo (鈾) a kasilaculan a kanatal.

農業のうぎょう人口じんこううらない該國28%てきろう動力どうりょく貢獻こうけんりょうGDPてき24%。かんかた統計とうけいてき失業しつぎょうりつ很低,而不充分ふじゅうぶん就業しゅうぎょう--特別とくべつざい農村のうそん地區ちく--よりどころ估計いたりしょうゆう20%。

malukay a tademaw makaalatu tusa a bataan idaw ku walu (28%) a kilac nu malukay, paini tu GDP a (24%) a kilac. sausian nu tapan inai ku caayay pikuli, anucaay pikuli-micidakan tu malukay a niyaduan, sausihan makaalatu (20%) a kilac.

ざい棉花めんか收穫しゅうかくてきぶし所有しょゆうてき學生がくせい老師ろうし動員どういんうら幫忙おさむ棉花めんかなみ且是義務ぎむ性質せいしつてきよし於該こく使用しようわらわこうしるべ致一些公司こうし包括ほうかつTesco、C&A、Marks&Spencer、GapH&M共同きょうどう抵制がらす茲別かつ生產せいさんてき棉花めんか

nika, itini i kupa pisiwkacean a puu', nu micudaday atu saydan tayda namin i umah mipadang miala tu kupa, hanipipaliw han. nina kanatal u wawa kumi kuliay, sisa tidaay a kusi, kapulung u Tesco, C&A, Marks&Spencer, Gap atu H&M mipulung miputun tu Ucepei-ke' (Ucepei-ke' (がらす茲別かつ) nikasilaculan tu kupaan。

めんたい獲得かくとく獨立どくりつ種種しゅじゅてき經濟けいざい挑戰ちょうせん政府せいふ採取さいしゅりょういちしゅ漸進ぜんしんしきてき改革かいかく政策せいさく強調きょうちょう國家こっかひかえせい減少げんしょうしん口和くちわのうげん自給じきゅう

misuayaw tunipisitekedan tu cancanan a sakudip, sifu satu mihamaw misumad tu kawaw, misilud tu kanatal, miwada’tu namaka nutaway a kanatal nipatayni tu tuud atu nisangan tu cacanan a sakaudip.

1994ねん以來いらい,該國國家こっかひかえせいてき媒體ばいたい反覆はんぷくせんしょう這是「がらす茲別かつ經濟けいざいしきてき成功せいこうなみ暗示あんじ這是けい經濟けいざいこう市場いちば經濟けいざい道路どうろ平穩へいおんてんがたてき獨特どくとくはんれい,這種かた式能しきのう成功せいこう避免經濟けいざい震盪しんとう停滯ていたい貧困ひんこん

maka cacay a malebut siwa a lasubu siwa a bataan idaw ku sepat (1994) a mihcaan, nina kanatal misilud tu tilibi kinapina liyawliyaw sa musakamu uynihan u " Ucepei-ke' (がらす茲別かつ) a sakaudip nu wayway" kasilahecian sa, sakamusa tunikiyakuan tu sakaudip pasaida i iciba nu sakaudip a dadanan sakalecad nu nikasumadan a picidekan nisulitan, mahinay a kawaw malaheci acaay tu kalawlaw ku sakaudip, musalueming atu pakuyuc.

近日きんじつがらす茲別かつ總統そうとうまいしかのり耶夫簽署命令めいれい任命にんめいげん國家こっか稅務ぜいむ委員いいんかいふく主席しゅせきだくなんじとく·しかだくおっとためとう什干國家こっか稅務ぜいむ總局そうきょく局長きょくちょう任命にんめいばらとう什干しゅう國家こっか稅務ぜいむ總局そうきょく局長きょくちょうおもねとぎ姆然·ほうずみともえ耶夫ため國家こっか稅務ぜいむ委員いいんかいふく主席しゅせき

ayda a demiad, Ucepei-ke' (がらす茲別かつ) a Cungtun ci Miece-yafu (べいなんじそく耶夫) misulit tu pituduan, patuduan naw kawaw kanatal a suywu wiyun (稅務ぜいむ委員いいん) hucusi ci Nuoel-mate.Tuel-sunuo-fu (だくなんじとく·しかだくおっと) nu Tase-kanse' (Tashkent a tukay (とう什干) kanatal nu suywu cuncucucen (稅務ぜいむ總局そうきょく局長きょくちょう), patuduan tu nuyda a Yunta-sekan-cuo (はらとう什干しゅう) kanatal nu suywu a sakakaay ci Alimu-zan.FaI-cipa-yafu (おもねとぎ姆然·ほうずみともえ耶夫) u kanatal suywuwiyun (稅務ぜいむ委員いいん) a hucusi (ふく主席しゅせき).[1]

あずかだい多數たすう國家こっかいちようがらす茲別かつ飲食いんしょく受當農業のうぎょうてき影響えいきょう

atu katuuday nu kanatal malecad tu, Ucepei-ke' (がらす茲別かつ) kan nuheni malalid nu malukay.

がらす茲別かつゆう大量たいりょうてき農作物のうさくもつしゅうえゆう大量たいりょう麵包麵條生產せいさんがらす茲別かつ飲食いんしょくてきとくてん「麵條豐富ほうふ」。

Ucepei-ke' (がらす茲別かつ) idaw ku yadahay ni palumaan, idaw ku minpaw atu walay ku sakasilaculan, Ucepei-ke' (がらす茲別かつ) picidekan nu kan han u "sakasilaculan ku walay".

此外,ひつじにく也是がらす茲別かつ飲食いんしょく重要じゅうようてきいち部分ぶぶんがらす茲別かつてき招牌さいつめめし通常つうじょうよし米飯べいはんにく和磨かずま碎的えびす蘿蔔和洋わよう蔥製なり通常つうじょうざい大型おおがた宴會えんかい出現しゅつげん

dumasatu, u basis nu sidi u angangan nu Ucepei-ke' (がらす茲別かつ) a kakanen. Ucepei-ke' (がらす茲別かつ) a kasinganganan tu lami' han u medmeden ku hemay, u hemay, masis atu ni melecan tu ningzin atu tamanigi nimelecan, itidasa i kalimulakan nu kawa a tahekal.

另外一道有代表性的烏茲別克飲食為shurpa(ひつじ),ゆかりひつじにく蔬菜そさいせい做而なりひしげじょうため一道いちどう麵食飲食いんしょく作為さくい主菜しゅさい;烤串也常つねざいがらす茲別かつ飲食いんしょく出現しゅつげん

dumasatu idaw ku cacaya nu Ucepei-ke' (がらす茲別かつ) a kakanen u "shurpa (kabi nu sizi/sidi), u basis nu sidi atu lami ni salamian. ni tengtengenan tu culay u tuwamin a kakanen, taneng mala angnagan nu kakanen, nisulsulan tu basis nu sidi han itini i adih i Ucepei-ke' (がらす茲別かつ) hinaadih kita.

綠茶りょくちゃごとてん都會とかいがらす茲別かつ引用いんようてきいんひんちゃかん(chaikhanas)ざいがらす茲別かつ具有ぐゆう文化ぶんか重要じゅうようせい

ucya han u nananumen nu Ucepei-ke' (がらす茲別かつ) tu demidemiad, nananumen tu uciya (chaikhanas) itini i Ucepei-ke' (がらす茲別かつ) idaw ku angnangan nu lalangawan.

ざいとう什干地區ちく人民じんみんじょりょう綠茶りょくちゃがい,也喜あい紅茶こうちゃちゃいんためがらす茲別かつ經常けいじょう招待客しょうたいきゃく人的じんてきいんひんもりかくさん奶為夏季かきいちしゅ消暑しょうしょいんひんただし其地無法むほうだいちゃ

itini i Tase-kan (Tashkent (とう什干) niyaduayan a tademaw u uciya saca, manamuh tu sumanahay a uciyaan. uciya han u sapatata' nu Ucepei-ke' (がらす茲別かつ) tulabang a nananuman. Du-ke (Doogh (もりかく) nu cileminay a buling nu lalud a nananuman. nika iduma a niyaduan utiih palecad.

がらす茲別かつざいさけてき使用しようなみぞう西方せいほう國家こっか普遍ふへんただし葡萄酒ぶどうしゅ其他きよし斯林國家こっかさら歡迎かんげいいんためがらす茲別かつ基本きほんじょう世俗せぞく國家こっか

Ucepei-ke' (がらす茲別かつ) sakay epah han caay kahida u amuhun , nika u badisusu a epahan mikikaka tu Muse-lin (Muslim (きよし斯林) a kanatal tu namuh, Ucepei-ke' (Uzbekistan (がらす茲別かつ) a kanatalan hinakinaulan.[2]

人文じんぶん交流こうりゅうえきみつきり,2005ねん建立こんりゅうとう什干孔子こうし學院がくいんだいいえ孔子こうし學院がくいんまたはた開設かいせつ

tademaw nuheni yadahyadah, tusa a malebut idaw ku lima (2005) a mihcaan patideng tu Tase-kan (とう什干) tu Kun-ce (孔子こうし) a cacudadan. saka tusa nu "Kun-ce a cacudadan" amalingatu tu.

がらすこく研究けんきゅう學者がくしゃ曾對中方なかほう人士じんし指出さしでがらすさかい曾挖掘出ほりだし許多きょたたい有明ありあけあきら中國ちゅうごく特色とくしょくてきいと文物ぶんぶつちゅうがらす雙方そうほうてき高等こうとう教育きょういく留學生りゅうがくせい人數にんずう也正逐年ちくねん增加ぞうかちゅうざいしん疆維われなんじ自治じちちゅうやくゆう3萬人左右的烏茲別克族生活。

Ucepei-ke'(Uzbekistan (がらす茲別かつ) mikingkiway a tademaw misuayw tu layak a tademaw saansa, Ucepei-ke' (Uzbekistan (がらす茲別かつ) nayadah kumakudkudtay nu layak a cacanan nu tuudan. nu Layak (China (中國ちゅうごく) atu Ucepei-ke' (Uzbekistan (がらす茲別かつ) micudaday a tademaw macunus tu mihcaan. itida i Sincin-wiuel (Xinjiang Uygur (しん疆維われなんじ) a kakitidaan idaw ku tulu a mang (3) a tademawan itida i Ucepei-ke' (Uzbekistan (がらす茲別かつ) a binacadan maudip.[3]

malalitin tu ihekalay atu zumaay a natinengan

[mikawaway-kalumyiti | mikawaway tu kalumyiti sakatizeng bangu]