Atkarsk
Lidnanznam |
Flag |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2021) | 22,709 ristitud |
Pind | 41,58 km² |
Pämez' | Valerii Čirkov (eloku 2019—) |
Telefonkod | +7−84 552-xx-xxx |
Avtokod | 64, 164 |
Aigvö | UTC+4 (MSK+1) |
Atkarsk (ven.: Атка́рск) om Venäman lidn da lidnankund Saratovan agjan päivlaskmas. Se om Atkarskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud vl 1699 kuti Venäman Jetkar-kaičendpost (ven.: Еткара). Nimitihe jogen mödhe, se om nimitadud totarižen Jetkara-hanan nimen mödhe kuti hänen ulusan pala vl 1358. Vl 1780 Jetkar-slabad sai makundan lidnan statusad nügüdläiženke nimitusenke. Vl 1872 Atkarsk-raudtestancii radab lidnan keskuzpalas «Tambov — Saratov»-keskustal, vspäi 1893 lidn om raudtesol'meks.
Atkarsk šingotase raudten edheotandoil, kaivuzmašiništon pästandal, omblendfabrikal i meblin edheotandal, pühävoin ekstrakcijan tegimel i maionezan cehal senno, villän oigendusel raudtedme.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lidn sijadase Volgaveren ülüdel, Medvedic-jogen oiktal randpolel (Donan hurapol'ne bassein), ühtes..kahtes kilometras sen randaspäi, Atkar-jogen (ven.: Аткара 106 km pitte) lanktendan sijas Medvedicha, 180 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Atkar-jogi läbitab lidnan suvipalad.
Matkad Saratovhasai om 81 km päivnouzmha orhal, 106 km avtotel vai raudtel. Toižed lähembaižed lidnad oma Kalininsk 55 km suvipäivlaskmha orhal, 78 km avtotedme vai raudtedme, i Petrovsk 54 km pohjoižhe orhal, 88 km avtotedme vai 60 km raudtedme.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Atkarsk om lidnankundan (municipaližen ühtnikan) üks'jäižeks eländpunktaks.
Edeline lidnan pämez' om Sergei Vladimirov (2014−2019), nügüd' radab rajonan administracijas.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 25 624 ristitud, rajonan koume videndest. Kaik 25 384 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 28..29 tuhad eläjid vll 1967−2001 (29 112 rist. vl 1979).
Rahvahad (2010): venälaižed — 92,7 %, čiganalaižed — 2,1 %, totarlaižed — 1,2 %, ukrainalaižed — 1,0 %, toižed rahvahad — 3,0 %.
Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid[1] oma saudud lidnas: kaks' jumalanpertid i ph. Mikulai-čudonsädajan časoun' päraudtestancijanno. Islaman pühäpert' om avaitud vspäi 2004.
Atkarskan politehnine kolledž[2] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]-
Aktarskan rajonan administracijan sauvuz, vn 2005 nägu (ende lidnan ratuš)
-
Lämoipalonvastaine palakund (2017)
-
Valdkundaline äifunkcionaline keskuz («Minun dokumentad»-ofis, 2017, istorine naižgimnazii)
-
Keskškol nomer 3 (2017, istorine mehiden käzitöiden škol)
-
Atkarsk-päraudtestancijan sauvuz vl 2017
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Atkarskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
- ↑ Atkarskan politehnižen kolledžan sait (atkarskpolitex.ru). (ven.)
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Atkarsk Vikiaitas |
Saratovan agjan lidnad | ||
Arkadak | Atkarsk | Balakovo | Balašov | Engel's | Hvalinsk | Jeršov | Kalininsk | Krasnii Kut | Krasnoarmeisk | Marks | Novouzensk | Petrovsk | Pugačov | Rtiščevo | Saratov | Šihani | Vol'sk | ||