(Translated by https://www.hiragana.jp/)
Kologriv – Vikipedii Mine sisu juurde

Kologriv

Vikipedii-späi
Kologriv
Кологрив
Lidnanznam
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 2,468 ristitud
Pind 6 km²
Kologriv Кологрив
Telefonkod +7−49 443-xx-xxx
Avtokod 44
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Kologriv (ven.: Кологри́в) om Venäman lidn da lidnankund Kostroman agjan pohjoižes. Se om Kologrivan ümbrikon (edel vn 2021 kezakud — rajonan) administrativine keskuz.

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan nügüdläiženke nimitusenke 17. voz'sadal kuti kadotanu znamoičendad lidnuz (Vanh Kologriv). Vl 1727 sirtihe lidnad 40 km suvhe Unž-jogen mödvedhe Kičino-žilho. Vl 1778 udesnimitihe sidä Kologrivaks da anttihe makundan lidnan statusad.

Kologriv šingotase mecan varhapanendal da pilindal.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Lidn sijadase rajonan suves, Unž-jogen hural randal (Volgan hura ližajogi), 140 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Avtotesild ühtenzoitab jogen randoid. Matkad Kostrom-lidnhasai om 230 km suvipäivlaskmha orhal vai 338 km avtotedme. Lähembaine lidn om Manturovo 61 km suvhe-suvipäivnouzmha orhal vai 80 km avtotedme.

Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +2,8 C°, kezakun-elokun +14,6..+17,6 C°, tal'vkun-uhokun −9,2..−11,9 C°. Ekstremumad oma −49,8 C° i +36,3 C°. Kezaaigan minimum om −3,5 C°, tal'vaigan maksimum om +11,3 C°. Ei oleskele haloid heinkus. Paneb sadegid 594 mm vodes, enamba kezakus-elokus (70..74 mm kus), vähemba uhokus-sulakus (28..32 mm kus).

Üläunž-žilo (ven.: Верхняя Унжа) da kuz' küläd mülüihe lidnankundha Kologrivan ližaks. Lidnankundan pind oli 507,41 km². Tühjitihe lidnankundad vn 2021 kezakule.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 3 314 ristitud, lidnankundan — 3 940 ristitud. Vl 2017 kaik 3 032 ristitud elihe lidnas i 3 553 ristitud kaikes lidnankundas. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 4 568 eläjad vl 1959 i 4 599 eläjad vl 1970, lidnankundan (andmused vspäi 2008) — 4 162 eläjad vl 2008.

Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2020): venälaižed — 96,3 %, armenijalaižed — 0,4 %, toižed rahvahad — 2,1 %, rahvahuden ozutandata — 1,2 %.

Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid[1] oma saudud lidnas: ph. Jumalanmaman Emäganpäivän päjumalanpert' (1807), Spasan Londuseližen mel'kuvan jumalanpert' (1908−1911, ei ole rados), časoun' (1879).

Keskškol i čomamahtoiden škol oma opendusen üks'jäižed aluzkundad. Ende pedagogine i medicinine školad radoiba, zootehnikum oli olmas ezilidnas jogen vastrandal (vhesai 1986).

Enččen lidnankundan pämez' oli sen Administracijan pämez'. Jäl'gmäižed lidnan pämehed oliba Oleg Vinogradov (vn 2019 kezakuspäi) i Jevgenii Sizov (kül'mku 2015 — sügüz'ku 2018).

  1. Kologrivan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)



Kostroman agjan lidnad
Bui | Čuhlom | Galič | Kologriv | Kostrom | Makarjev | Manturovo | Nei | Nereht | Soligalič | Šarj | Volgorečensk