Maailma Looduse Fondi (WWF) Poola haru on Kirde-Poolas asuval Pieska metsaalal juba 2006. aastast alates tegelnud kohaliku ilvesepopulatsiooni taastami­sega. Uue elujõulise ilveste asurkonna loomiseks kavatsetakse mitme järgmise aasta jooksul meie metsadest kinni püüda ja Poola asustada 20 kuni 40 ilvest.

WWF-i Poola osakonna Eesti-poolseks partneriks oleva Eestimaa Looduse Fondi tegevjuht Jüri-Ott Salm märkis, et keskkonnaametile on juba esitatud taotlus ilveste eluspüügi loa saamiseks. „Kui saame load kätte, läheb püük lahti niipea, kui poolakatega vastav leping sõlmitud,” väitis Salm ja lisas, et kava kohaselt peaks leping vormistatud saama jaanuari esimeses pooles.

Niisiis kui paberite korda ajamine sujub plaanipäraselt, loodetakse juba selle kuu lõpus ilvesepüügiga pihta hakata ja kui asjaosalistel veab, peaks esimesed kaks kuni neli looma Poo­lasse ümber asustatama.

Raske püüda

Sellel, et poolakad just meie ilveseid endale himustavad, on mitu põhjust. Nimelt on uuringud näidanud, et Baltikumi ilvesed on Poola liigikaaslastega geneetiliselt kõige sarnasemad. Peale selle on meil ilveste arvukus piisavalt suur, et neid siinsele asurkonnale erilist mõju avaldamata Poola asustada.

Kui Eestis on viimaste loendusandmete kohaselt 900 ilvest ja mullu kütiti neist veidi üle 180, siis pindalalt seitse korda suuremas Poolas hinnatakse kogu ilveseasurkonna suurust vaid paarisajale isendile. Paljuski on ilveste arvukus seal kokku kuivanud ülemäärase küttimise tõttu.

Meie mõistes seniolematu ettevõtmisega samuti seotud keskkonnateabe keskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil tähendas, et äärmiselt inimpelglike ja ühtlasi väga intelligentseteks loomadeks peetud ilveste elusalt kinninabimine pole sugugi lihtne ülesanne. Meie loomauurijatel on selleks siiski piisavalt kogemusi. Nimelt on aegade jooksul meie metsadest jälgimisseadme kaela panemiseks kätte saadud ühtekokku üksteist ilvest.

Männil viitas, et kõige tõenäolisemalt lähevad ka seekord käiku peibutussöödaga kastlõksud. Need pannakse üles jooksuajal, mil ilvesed liiguvad tavapärasest tunduvalt rohkem, ja just sellistesse kohtadesse, kus neid on parasjagu kõige enam liikvel. Jahihooajal oleks võimalik püüdmiseks kasutada veel loomadele ohutuid jalasilmuseid ja kummeeritud taldrikraudu.

Männil lisas, et kõik elusalt kinni püütavad ilvesed arvestatakse aastasest küttimislimiidist maha. Jahimeestes ei tohiks see tema kinnitusel siiski pahameelt tekitada, sest alates 2003. aastast pole vastavaid norme kordagi täis lastud.

Üksildased uitajad

•• Ilves on meie metsade ainuke kaslane. Tema käppadel on nagu kassidel ikka sissetõmmatavad küünised. Talvel on käpad täiesti karvadega kaetud, mis muudab lumes liikumise kergemaks.

•• Ilves on suur loom, kes kaalub kuni 25 kilo. Rohkem meeldib ilvestel elada tihedates okasmetsapadrikutes, aga ka tiheda risuga segametsades. Ilvesed elavad enamasti üksikult ning ainult sigimise ja poegade kasvatamise ajal on emas- ja isasloomad koos. Nad söövad kõike, millest jõud üle käib. Kunagi olid ilvesed levinud kõikjal üle põhjapoolkera, kuid nüüdseks on inimesed nad paljudes Euroopa riikides hävitanud. Allikas: bio.edu.ee