Dominica

Dominica (ametlikult Dominica Ühendus, inglise keeles Commonwealth of Dominica) on samanimelisel saarel paiknev saareriik Põhja-Ameerika ja Lõuna-Ameerika vahel Ida-Kariibi regioonis Väikestes Antillides. See oli 2017. aasta seisuga pindalalt maailma suurim riik, mille elanike arv on alla 100 000.

Dominica Ühendus inglise Commonwealth of Dominica
Dominica lipp Dominica vapp
Riigihümn	Isle of Beauty, Isle of Splendour
Pealinn	Roseau
Pindala	751 km²
Riigikeel	inglise
Rahvaarv	74 656 (2023)
Rahvastikutihedus	99,4 in/km²
President	Sylvanie Burton
Peaminister	Roosevelt Skerrit
Iseseisvus	3. novembril 1978
SKT	0,563 mld $ (2017)
SKT elaniku kohta	6719 $ (2017)
Valuuta	Ida-Kariibi dollar (XCD)
Ajavöönd	maailmaaeg −4
Tippdomeen	.dm
ROK-i kood	DMA
Telefonikood	1767

Dominica kaart

Nimi

Dominica nimi on tulnud ladinakeelsest terminist "dies Dominica", hispaania keeles "Domingo", mis tähendab pühapäeva, eesti keeles sõnasõnaliselt Issanda päeva. Saare avastas Christoph Kolumbus ühel 1493. aasta pühapäevasel päeval.

Asend

Dominica asub Põhja-Ameerika ja Lõuna-Ameerika vahel Väikestes Antillides Guadeloupe'ist 48 km lõunakagus ja Martinique'ist 40 km loodes. Dominicat eraldab Guadeloupe'ist Dominica väin ja Martinique'ist Martinique'i väin. Riigist itta jääb Atlandi ookean ja läände Kariibi meri.

Riigi rannajoone kogupikkus on 148 kilomeetrit. Pikim vahemaa saarel põhjast lõunasse on 47 kilomeetrit ja idast läände 26 kilomeetrit.

Loodus

Kuumaveeallikas Boiling Lake

Dominica saar on mägine ja valdavalt kaetud troopilise vihmametsaga.

Pinnamood

Dominica saar on geoloogiliselt noor, olles tekkinud umbes 26 miljonit aastat tagasi. Saar on vulkaaniline ning paikneb kahe tektoonilise laama kokkupuutekohal. Saarel kulgeb põhjast lõunasse mäeahelik, mida saare keskosas läbib Layou jõeorg. Riigi kõrgeim koht on Morne Diablotinsi mägi (1447 m). Saare edelaosas asub kustunud vulkaani kaldeera. 1997 purskus Morne Watti vulkaanist välja tuhapilv.

Veestik

Saarel asub maailma suuruselt teine kuumaveeallikas Boiling Lake ja efektne Trafalgari juga. Dominicas asub 365 jõge või oja. Neist pikim on Layou jõgi, mille pikkus on 17 kilomeetrit ja valgla hõlmab 70 km².

Taimestik

Layou jõgi on riigi pikim jõgi

Mägisel saarel kasvab vihmamets, kus leidub palju haruldasi taime- ja loomaliike. Mets hõlmas 2015. aastal riigi pindalast 57,77%, kuid 1990. aastal oli metsa all riigi territooriumist 66,67%. Riigi looduses on teada 1228 liiki kõrgemaid taimi.

Loomastik

Dominical on kirjeldatud nelja liiki kahepaikseid: maailmas kriitilises seisundis olev Leptodactylus fallax, ohustatud Eleutherodactylus amplinympha, Eleutherodactylus johnstonei ja Eleutherodactylus martinicensis.

Dominica looduses leidub 17 liiki roomajaid. Riigi looduses on kirjeldatud viit endeemset roomajaliiki: Alsophis sibonius, Ameiva fuscata, Anolis oculatus, Mabuya dominicana ja Typhlops dominicanus. Dominicas ei leidu mürkmadusid.

Riigis on kirjeldatud 196 liiki linde, kellest 2 on endeemsed. Endeemne keiser-amatsoonpapagoi on Dominica rahvuslind, keda kujutatakse riigi vapil ja lipul. Teine ainult Dominicas leiduv endeemne linnuliik on sinipea-amatsoonpapagoi.

Riigis on kirjeldatud 18 liiki maismaaimetajaid, kellest 10 liiki on käsitiivalisi. Põlistest maismaaimetajatest leidub saarel aguutit ja üht opossumiliiki. Mereimetajatest on riigi rannikuvetes kohatud 16 liigi esindajaid.

Keskkonnakaitse

Dominica tõsisemad keskkonnaprobleemid on

• kliimamuutusest tingitud probleemid,
• maa ebatõhus kasutamine,
• mullakihi erodeerumine,
• maismaa bioloogilise mitmekesisuse vähenemine,
• rannikuala erodeerumine,
• ebatõhus prügimajandus,
• ebatõhus fossiilse energia kasutus.

Dominicas asub 1975. aastal rajatud Morne Trois Pitonsi rahvuspark, mille pindala on 68,57 ruutkilomeetrit. 1986 rajati Cabritsi rahvuspark ainulaadse kindluse, troopilise vihmametsa ja märgalade kaitseks. Roseaus asub botaanikaaed.

Kliima

Dominical valitseb troopiline kliima, jaanuarist aprillini on kuiv aastaaeg. Suvel on keskmine temperatuur +28 °C ja talvel +25 °C. Suve teine pool on riigis eriti sademeterohke.

Dominicat laastavad sageli orkaanid. 1979 laastas riiki orkaan David ja 2015 troopiline torm Erika.

Riigikord

Dominica on parlamentaarne vabariik. Täidesaatev võim kuulub presidendile, kelle valib parlament ametisse viieaastaseks ametiajaks. President määrab ametisse peaministri.

Seadusandlik võim kuulub ühekojalisele parlamendile, kuhu kuulub 32 liiget, kes valitakse ametisse viieaastaseks ametiajaks. 21 liiget saavad parlamenti valimiste järel enamushäältega, 9 senaatorit määrab parlament ja lisaks on ametis veel parlamendi spiiker ja parlamendi kantselei direktor (Clerk of the House).

2014 parlamendivalimistel sai Dominica Tööpartei parlamendis 15 ja Dominica Ühinenud Tööpartei 6 kohta.

Riigi kõrgeim kohtuorgan on Ida-Kariibi Ülemkohus.

Dominica põhiseadus jõustus 1978. aastal.

Dominica peab Venezuelaga vaidlust Avesi saare territoriaalmere üle.

Haldusjaotus

Elanike arvult on Dominica suurim linn pealinn Roseau. Riigis on kokku 17 linna.

Dominica vallad

Dominica jaguneb 10 vallaks (parish):

• Saint Andrew' vald
• Saint Davidi vald
• Saint George'i vald
• Saint Johni vald
• Saint Josephi vald
• Saint Luke'i vald
• Saint Marki vald
• Saint Patricki vald
• Saint Pauli vald
• Saint Peteri vald

Saint Andrew vald on pindalaga 178,2 km², Saint Luke'i vald 7,7 km².

Rahvastik

Dominica on rahvaarvult Ida-Kariibi regiooni neljas saar. Esimene rahvaloendus peeti 1871 ja keskmiselt korraldatakse rahvaloendusi iga 10 aasta järel. 74% elanikest on mustanahalised. Riigis elab veel kariibe, valgenahalisi ja segarassi esindajaid. Pealinn Roseau asub saare edelakaldal.

Rahvaarv

2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Dominicas kokku 71 293 inimest, neist pealinnas Roseaus 15 035. Riigi suurim rahvaarv tuvastati 1981 rahvaloenduse andmetel, mil Dominicas elas 73 795 elanikku.

Dominica rahvastikku arvestatakse institutsionaalseks ja mitteinstitutsionaalseks elanikkonnaks. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli mitteinstitutsionaalseid elanikke 70 739 ja institutsionaalseid 554.

Demograafilised näitajad

Võrreldes 2001. aasta rahvaloendusega vähenes Dominica rahvastik 2011. aastaks 0,07% aastas. Kui Roseaus elab 100 naise kohta 96 meest, siis Saint Davidi vallas elab 100 naise kohta 116 meest.

Kui 2011. aastaks kasvas Saint George'i valla elanikkond võrreldes 2001. aastaga 15,4%, siis Saint Davidi valla elanikkond vähenes 11% ja Saint Patricku valla elanikkond 10,3%.

Tihedaim asustus on Saint George'i ja hõredaim Saint Peteri vallas.

Keeled

Riigi ametlik keel on inglise keel. Osa elanikkonnast räägib kohalikku kreooli keelt (kwéyòl, patwa).

Religioon

2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli Dominica elanikkonnast 61% katoliiklased, 6% adventistid ja 3,7% metodistid.

Katoliiklik Roseau piiskopkond moodustati 1850. 2014 seisuga oli riigis 15 katoliku kogudust, ilmikpreestreid oli 15 ja regulaarvaimulikke 12.

Riigikaitse

Dominical puudub kaitsevägi ja riik kuulub 1982 loodud regionaalsesse julgeolekusüsteemi. Riigis on politseiamet, mille koosseisu kuuluvad eriüksus ja rannavalve.

Majandus

Dominica peamised majandusharud on turism ja banaanikasvatus. Valitsus alustas 2003 majanduse restruktureerimist, tühistas hinnakontrolli ja erastas riikliku banaanikasvatuse ettevõtte. Valitsus propageerib riiki kui ökoturismi sihtkohta.

2016 hõlmas teenindussektor riigi SKP-st pea 70%, tööstussektor 15% ja põllumajandus 15%.

Riigi peamised ekspordiartiklid on banaanid ja muud puuviljad, peamised impordiartiklid tööstustooted, masinad ja keemiatööstuse tooted. 2015 olid Dominica peamised ekspordipartnerid Jaapan (37,9%), Jamaica (18,9%), Antigua ja Barbuda (10,4%) ning Trinidad ja Tobago (6,2%). Riigi peamised impordipartnerid olid Jaapan (42,2%), Trinidad ja Tobago (17,1%), Ameerika Ühendriigid (11,9%) ning Hiina (6,1%).

Taristu

2010. aasta seisuga on Dominica maanteede kogupikkus 1512 kilomeetrit, millest sillutatud teid on 762 kilomeetrit. Riigis kehtib vasakpoolne liiklus.

Riigis on kaks lennujaama (Douglas-Charlesi lennujaam, Canefieldi lennujaam). Peamised sadamad on Roseau ja Portsmouth. Ükski Dominica jõgi pole laevatatav.

Ajalugu

Dominica asustasid esmalt aravakid ja siis kariibid, kes tundsid saart nimega Wai‘tu kubuli. Esimese eurooplasena jõudis sinna Christoph Kolumbus 3. novembril 1493, kes nimetas Dominica nädalapäeva järgi, mil ta saare avastas (dies Dominica on ladina keeles pühapäev). Aja jooksul tuli Dominicale juurde kariibe ümbruskonna saartelt, mida eurooplased koloniseerisid. Hispaanlased lahkusid saare isoleerituse ja kohalike elanike sõjakuse tõttu.

1632 kuulutas Prantsusmaa Dominica oma valduseks. 1642 asus saarele misjonär Raymond Breton. 1660 leppisid Prantsusmaa ja Inglismaa kokku, et Dominica ja Saint Vincenti saarele ei rajata kolooniaid, kuid 1690 rajasid prantslased Dominicale asunduse, britid aga Fort Shirley garnisoni. Prantslased tõid saarele Aafrikast orje, kes töötasid suhkruroo istandustes. Sellel ajal arenes piirkonnas välja kreoolkeel. 1727 kuulutati Dominica Prantsusmaa kolooniaks.

Seitsmeaastase sõja järel 1763. aastal läks saar Suurbritannia valdusse ja Dominical moodustati esimene esindusorgan. Prantslased üritasid aastatel 1778– 1805 kolmel korral tulutult Dominicale tungida. 1805 rajati Dominical Briti koloonia. 1834 lõpetati kogu Briti impeeriumis orjandus, 1835 pääsesid esimesed mustanahalised saare esindusorganisse ja 1838. aastal sai saarel esimese Briti kolooniana seadusandliku võimu kohalik Aafrika päritolu elanikkonna enamus. 1896 kuulutati Dominica Briti kroonikolooniaks. 1958–1962 oli Dominica Lääne-India föderatsiooni provints.

Dominica iseseisvus 3. novembril 1978. 1980. aastal sai Dominicas võimule esimene Kariibi regiooni naisvalitsusjuht Eugenia Charles. 1981 üritas ekspeaminister Patrick John palgasõdurite abiga võimu haarata. 2000. aasta parlamendivalimiste järel moodustas valitsuse Dominica Tööpartei juht Roosevelt P. Douglas, kes peatselt suri. Järgmine peaminister Pierre Charles suri 2004. aastal, samast aastast on Dominica peaminister Roosevelt Skerrit. 2013. aastast on president Charles Savarin.

Eesti ja Dominica suhted

Eesti ja Dominica sõlmisid diplomaatilised suhted 13. veebruaril 2007.

Haridus

Riik võimaldab omandada offshore meditsiinialast kõrgharidust.

Dominicas on järgmised kõrgkoolid:

• Dominica riiklik kolledž
• Lääne-India ülikooli kampus
• All Saints meditsiiniülikool
• International University for Graduate Studies
• New Worldi ülikool
• Rossi meditsiiniülikool.

Kultuur

Roseau katoliiklik katedraal

Dominica kultuuris on põimunud aafrika ja kariibi kultuuri mõjud. 1997. aastast korraldatakse riigis kreooli muusika festivale. 1973 moodustas Gordon Henderson kreoolimuusikat viljeleva ansambli Exile One.

Arhitektuuris põimuvad prantsuse ja inglise mõjud. Cabritsi rahvuspargis asuvad 17. sajandi Briti garnisoni Fort Shirley müürid. Roseau katedraal valmis 1916.

Roseaus asub Dominica muuseum. Riigi tähtsaimad raamatukogud on Roseaus asuv avalik raamatukogu ja Portsmouthis asuv Rossi ülikooli raamatukogu.

Dominicast on pärit kirjanik Jean Rhys.

Dominica lähistel filmiti seiklusfilmi "Kariibi mere piraadid: Surnud mehe aardekirst".

Riigi elanike populaarseim spordiala on kriket. Riigi suurim staadion on 12 000 pealtvaatajat mahutav Windsor Park. Dominica sportlased on osalenud suveolümpiamängudel alates 1996. aastast. Dominica kodakondsuse ostnud sportlased osalesid 2014. aasta taliolümpiamängudel Sotšis.

Välislingid

 Dominica – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus