Vivekananda
Swami Vivekananda (õieti Narendranath Datta; kasutatud ka kirjapilti Dutt; 12. jaanuar 1863 Kolkata – 4. juuli 1902 Belur Math Kolkata lähedal) oli india usureformaator ja rahvusliku liikumise tegelane.
Vivekananda sündis Bengalis kšatrija perekonnas [viide?].
Ta alustas haridusteed kodus. 1871 astus ta Ishwar Chandra Vidyasagari asutatud kooli Metropolitan Institution. 1879 asus ta õppima Kalkuta kooli Presidency College, aga lühikese aja pärast jätkas ta õpinguid samas linnas Scottish Church College'is. Ta õppis loogikat, lääne filosoofiat ja Euroopa ajalugu ning sai 1884 bakalaureusekraadi. Iseseisvalt õppis ta sanskritikeelseid teoseid, omandades nii põhjalikud teadmised nii lääne kui india kultuurist. Koolis hiilgas ta oma laia silmaringi, lugemuse ja hiilgava mäluga.
Aastal 1881 kohtus ta müstiku Ramakrishnaga, kes õpetas talle hindude religioosset mittedualismi, seda, et kõik religioonid on tõesed, ja et inimeste teenimine on jumalakummardamise kõige tõhusam meetod. Pärast oma õpetaja surma sai Vivekananda rändmungaks, kes reisis mööda Indiat ja omandas niimoodi ettekujutuse sotsiaalsest ja majanduslikust olukorrast India eri piirkondades. Vivekananda võttis üle Ramakrishna koha guruna ning hakkas pärimuslikku hindu maailmakäsitlust viljelema ja tutvustama ka Läänes. Sellega suurendas ta religioonidevahelist teadlikkust ja tema mõjul sai hinduism 19. sajandi lõpuks maailmareligiooniks. Ka Indias peetakse teda hinduismi taassünnis oluliseks tegelaseks.
Aastal 1893 osales Chicagos Maailma Usundite Parlamendi tegevuses, hiljem pidas loenguid USAs ja Euroopas.
1897 sõitis ta tagasi Indiasse, kus tema algatusel rajati Ramakrishna Math ja 1897. aastal usuühing Ramakrishna Mission. Esimene neist oli mõeldud tema õpetuse propageerimiseks ja teine tegeles sotsiaaltööga. Sellest sai alguse organiseeritud sotsiaal-religioosne liikumine, mis abistas laiu rahvamasse hariduse, kultuuri ja arstiabi edendamise kaudu. Ta asutas kaks kloostrit, üke Kalkuta, teise Madrase lähedale, ja kaks ajakirja, ühe inglise (see ilmub tänapäevani), teise bengali keeles.
Teosed eesti keeles
muuda- "Karma-jooga". Ajakirja Kultuur ja Elu väljaanne, Tallinn 1992, 62 lk; teine, parandatud trükk: tõlkinud Anu-Reet Hausenberg, Tallinn 2008, 96 lk
- "Bhakti-jooga ehk Armastuse jooga. Tõe valgus". Tõlkinud Virve Külaviir, Tallinn 2005, 78 lk
Kirjandus
muuda- Vladislav Kostjutšenko, "Vivekananda". Vene keelest tõlkinud Mart Helme ja Jüri Meriste. Sari Suuri mõtlejaid, Eesti Raamat, Tallinn 1982, 128 lk