Kevad: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 3. mai 2021, kell 16:13

See artikkel räägib aastaajast, Oskar Lutsu jutustuse kohta vaata artiklit "Kevade"; filmi kohta vaata artiklit Kevade (film).

Kevad on jahe aastaaeg, mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel. Kevadele on iseloomulikud õhutemperatuuri kasv, maapinnal sulab lund ja veekogudel sulab jää.

Kevade algust arvestatakse kas maa liikumise järgi (astronoomiline), ilma soojenemise (klimaatiline) või muutuste järgi looduses (fenoloogiline). Kaks viimast on omavahel lähedalt seotud ja mõnikord raskesti eristatavad.^[1] On ka olemas meteoroloogiline kevad, mis on kokkuleppeline ajavahemik kokkuvõtete tegemiseks. Klimaatiliselt eristatakse talve ja kevade vahel kaht üleminekuaastaaega, kevadtalve ja varakevadet.

Astronoomiline kevad

Astronoomiline kevad algab kevadisel pööripäeval põhjapoolkeral ja sügisesel pööripäeval lõunapoolkeral. Kevade kui soojema aastaaja saabumist mõjutab see kaudselt päikese käigu järgi, mis ei pruugi tähendada klimaatilise või fenoloogilise kevade saabumist sel ajal, sest sooja saabumine sõltub väga palju ka õhumasside liikumisest.

Klimaatiline kevad

Klimaatiline kevad algab vegetatsiooniperioodi algusega, kui ööpäeva keskmine temperatuur tõuseb üle 5 °C, ja kestab kuni suve alguseni, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb üle 13 °C. Sellega käib koos kaks üleminekuaastaaega:

kevadtalv ehk eelkevad: algab ajast, kui lumi hakkab jõudsalt sulama, on valdavalt sulailmad, ja kestab kogu lumesulamise aja. Märgib ka aega pärast lume sulamist, kui talvine ilm ajutiselt tagasi tuleb.
varakevad algab ajast, kui maapind on lumest vabanenud, ning lõpeb vegetatsiooniperioodiga (taimede kasvuaeg, kui keskmine ööpäevane õhutemperatuur tõuseb üle +5 kraadi)
päriskevad ehk lihtsalt kevad: ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsib vahemikus 5–13 kraadi, laiemas laastus aktiivse taimekasvuperioodi algus.

Fenoloogiline kevad

Fenoloogilist kevadet määratakse muutuste järgi taime- ja loomariigis, mis on lähedalt seotud klimaatilise kevade tunnustega (ilma soojenemise ja jahenemisega). On mõned märgilised sündmused, mis tähistavad kevade tulekut.

Fenoloogiline päriskevad algab vahtra õitsemahakkamisega. Sel ajal õitseb enamik taimeliike ja puid, saabuvad rändlinnud ja poegivad loomad.^[2] Esineb öökülmi. Lõpeb õunapuude õitsemise lõppemisega, rukkipea loomise ja piiritaja saabumisega.^[3]

kevadtalv ehk eelkevad: tedre- ja metsisemäng, künnivarese saabumine, tihaste laulmine, metsloomad elavnevad
varakevad: algab kaskede mahlajooksuga. Selle jooksul õitseb kask, sarapuu ja sinilill, talirukis hakkab uuesti kasvama
päriskevad: algab vahtra õitsemahakkamisega. Selle jooksul esineb öökülmi, õitseb enamik taimi ja puid, saabuvad rändlinnud, poegivad loomad. Päriskevad lõpeb õunapuude õitsemisega, rukkipea loomise ja piiritaja saabumisega.

Meteoroloogiline kevad

Meteoroloogiline kevad on kokkuleppeline ajavahemik 1. märtsist 31. maini, mida kasutatakse teatud erialade raamatupidamises kokkuvõtete tegemiseks.^[4]

Vaata ka

Viited

↑ Jüri Kamenik (16.03.2017). "Kevade märgid". Maaelu.
↑ Rein Ahas (2002). "Eesti fenoloogiline kalender". Eesti Entsüklopeedia. Vaadatud 21.03.2019.
↑ Kevade märgid (16.03.2017). "Jüri Kamenik". Maaelu. Vaadatud 21.03.2019.
↑ Riigi ilmateenistus (19.02.2019). "Kevad". Vaadatud 18.03.2019.

[1] Jüri Kamenik (16.03.2017). "Kevade märgid". Maaelu.

[2] Rein Ahas (2002). "Eesti fenoloogiline kalender". Eesti Entsüklopeedia. Vaadatud 21.03.2019.

[3] Kevade märgid (16.03.2017). "Jüri Kamenik". Maaelu. Vaadatud 21.03.2019.

[4] Riigi ilmateenistus (19.02.2019). "Kevad". Vaadatud 18.03.2019.

[1]

[2]

[3]

[4]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-{{See artikkel| räägib aastaajast, Oskar Lutsu jutustuse kohta vaata artiklit "[[Kevade]]"; filmi kohta vaata artiklit [[Kevade (film)]]}}
+{{See artikkel| räägib aastaajast, Oskar Lutsu jutustuse kohta vaata artiklit "[[Kevade]]"; filmi kohta vaata artiklit [[Kevade (film)]].}}
+[[Pilt:Frühling blühender Kirschenbaum.jpg|pisi|Õitsev [[kirsipuu]] kevadel]]
+[[Pilt:Spring flowerbed.jpg|pisi|Kevadlillede õisi]]
-[[Pilt:Frühling blühender Kirschenbaum.jpg|thumb|300px|Õitsev [[kirsipuu]] kevadel]]
-[[Pilt:Spring flowerbed.jpg|thumb|300px|Kevadlillede õisi]]
+[[Pilt:Penijõe matkarada kevadel.jpg|pisi|Penijõe matkarada kevadel]]
 '''Kevad''' on jahe [[aastaaeg]], mis on väljendunud eriti selgelt [[parasvööde|parasvöötmes]], vähem [[lähistroopika]]s ja [[Arktika|arktilistel]] aladel. Kevadele on iseloomulikud [[õhutemperatuur]]i kasv, maapinnal sulab [[lumi|lund]] ja veekogudel sulab [[jää]].
+Kevade algust arvestatakse kas maa liikumise järgi ([[Astronoomia|astronoomiline]]), ilma soojenemise ([[Kliima|klimaatiline]]) või muutuste järgi looduses ([[Fenoloogia|fenoloogiline]]). Kaks viimast on omavahel lähedalt seotud ja mõnikord raskesti eristatavad.<ref>{{Netiviide|Autor=[[Jüri Kamenik]]|URL=https://maaelu.postimees.ee/4047747/kevade-margid|Pealkiri=Kevade märgid|Väljaanne=Maaelu|Aeg=16.03.2017|Kasutatud=}}</ref> On ka olemas [[Meteoroloogilised aastaajad|meteoroloogiline]] kevad, mis on kokkuleppeline ajavahemik kokkuvõtete tegemiseks. Klimaatiliselt eristatakse talve ja kevade vahel kaht [[Üleminekuaastaajad|üleminekuaastaaega]], [[Kevadtalv|kevadtalve]] ja [[Varakevad|varakevadet]].
-Igapäevaelus arvestatakse kevadekuudeks [[põhjapoolkera]]l [[märts]], [[aprill]] ja [[mai]]; [[lõunapoolkera]]l on kevadkuud [[september]], [[oktoober]] ja [[november]]. Kevade algus on vastavalt [[1. märts]] või [[1. september]].
+== Astronoomiline kevad ==
-Kevade algust arvestatakse kas maa liikumise järgi (astronoomiline), ilma soojenemise (klimaatiline) või muutuste järgi looduses (fenoloogiline). Kaks viimast on omavahel lähedalt seotud ja mõnikord raskesti eristatavad.<ref>{{Netiviide|Autor=Jüri Kamenik|URL=https://maaelu.postimees.ee/4047747/kevade-margid|Pealkiri=Kevade märgid|Väljaanne=Maaelu|Aeg=16.03.2017|Kasutatud=}}</ref>
+'''Astronoomiline kevad''' algab [[kevadine pööripäev|kevadisel pööripäeval]] põhjapoolkeral ja [[sügisene pööripäev|sügisesel pööripäeval]] lõunapoolkeral. Kevade kui soojema aastaaja saabumist mõjutab see kaudselt [[Päike|päikese]] käigu järgi, mis ei pruugi tähendada klimaatilise või fenoloogilise kevade saabumist sel ajal, sest sooja saabumine sõltub väga palju ka õhumasside liikumisest.
-=== Astronoomiline kevad ===
+== Klimaatiline kevad ==
+[[Klimaatilised aastaajad|Klimaatiline]] kevad algab [[Vegetatsiooniperiood|vegetatsiooniperioodi]] algusega, kui ööpäeva keskmine temperatuur tõuseb üle 5 °C, ja kestab kuni suve alguseni, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb üle 13 °C. Sellega käib koos kaks üleminekuaastaaega:
-'''Astronoomiline kevad''' algab [[kevadine pööripäev|kevadisel pööripäeval]] põhjapoolkeral ja [[sügisene pööripäev|sügisesel pööripäeval]] lõunapoolkeral. Kevade kui soojema aastaaja saabumist mõjutab see kaudselt päikese käigu järgi, mis ei pruugi tähendada klimaatilise või fenoloogilise kevade saabumist sel ajal, sest sooja saabumine sõltub väga palju ka õhumasside liikumisest.
+* '''[[kevadtalv]]''' ehk '''eelkevad''': algab ajast, kui lumi hakkab jõudsalt sulama, on valdavalt [[Sula|sulailmad]], ja kestab kogu lumesulamise aja. Märgib ka aega pärast lume sulamist, kui [[Talv|talvine]] ilm ajutiselt tagasi tuleb.
+* '''[[varakevad]]''' algab ajast, kui maapind on lumest vabanenud, ning lõpeb [[Vegetatsiooniperiood|vegetatsiooniperioodiga]] (taimede kasvuaeg, kui keskmine ööpäevane õhutemperatuur tõuseb üle +5 kraadi)
+* '''päriskevad''' ehk lihtsalt '''kevad''': ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsib vahemikus 5–13 kraadi, laiemas laastus [[Aktiivne taimekasvuperiood|aktiivse taimekasvuperioodi]] algus.
-=== Klimaatiline kevad ===
+== Fenoloogiline kevad ==
+[[Fenoloogilised aastaajad|Fenoloogilist]] kevadet määratakse muutuste järgi [[Taimeriik|taime]]- ja [[Loomariik|loomariigis]], mis on lähedalt seotud klimaatilise kevade tunnustega (ilma soojenemise ja jahenemisega). On mõned märgilised sündmused, mis tähistavad kevade tulekut.
-Klimaatilist kevadet arvestatakse keskmise õhutemperatuuri muutumise järgi. Seda jaotatakse tunnuste järgi mitmeks.
-* '''kevadtalv''' ehk '''eelkevad''': algab ajast, kui lumi hakkab jõudsalt sulama, on valdavalt sulailmad, ja kestab kogu lumesulamise aja.Märgib ka aega pärast lume sulamist, kui talvine ilm ajutiselt tagasi tuleb.
-* '''varakevad''' algab ajast, kui maapind on lumest vabanenud, ning lõpeb vegetatsiooniperioodiga (taimede kasvuaeg, kui keskmine ööpäevane õhutemperatuur tõuseb üle +5 kraadi)
-* '''päriskevad''' ehk lihtsalt '''kevad''': ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsib vahemikus 5-13 kraadi
+Fenoloogiline päriskevad algab vahtra õitsemahakkamisega. Sel ajal õitseb enamik taimeliike ja puid, saabuvad rändlinnud ja poegivad loomad.<ref>{{Netiviide|Autor=Rein Ahas|URL=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_fenoloogiline_kalender1|Pealkiri=Eesti fenoloogiline kalender|Väljaanne=Eesti Entsüklopeedia|Aeg=2002|Kasutatud=21.03.2019}}</ref> Esineb öökülmi. Lõpeb õunapuude õitsemise lõppemisega, rukkipea loomise ja piiritaja saabumisega.<ref>{{Netiviide|Autor=Kevade märgid|URL=https://maaelu.postimees.ee/4047747/kevade-margid|Pealkiri=Jüri Kamenik|Väljaanne=Maaelu|Aeg=16.03.2017|Kasutatud=21.03.2019}}</ref>
-=== Fenoloogiline kevad ===
-[[Fenoloogia|Fenoloogilist]] kevadet määratakse muutuste järgi taime- ja loomariigis, mis on lähedalt seotud klimaatilise kevade tunnustega (ilma soojenemise ja jahenemisega). On mõned märgilised sündmused, mis tähistavad kevade tulekut.
-* '''eelkevad''': tedre- ja metsisemäng, künnivarese saabumine, tihaste laulmine, metsloomad elavnevad
+*'''[[kevadtalv]]''' ehk '''eelkevad''': [[Teder|tedre]]- ja [[Metsis|metsisemäng]], [[Künnivares|künnivarese]] saabumine, [[Tihane|tihaste]] laulmine, metsloomad elavnevad
-* '''varakevad''': algab kaskede mahlajooksuga. Selle jooksul õitseb kask, sarapuu ja sinilill, talirukis hakkab uuesti kasvama
+* '''[[varakevad]]''': algab kaskede mahlajooksuga. Selle jooksul õitseb [[kask]], [[sarapuu]] ja [[sinilill]], [[Rukis|talirukis]] hakkab uuesti kasvama
-* '''päriskevad''': algab vahtra õitsemahakkamisega. Selle jooksul esineb öökülmi, õitseb enamik taimi ja puid, saabuvad rändlinnud, poegivad loomad. Päriskevad lõpeb õunapuude õitsemisega, rukkipea loomise ja piiritaja saabumisega.
+* '''päriskevad''': algab [[Vaher|vahtra]] õitsemahakkamisega. Selle jooksul esineb [[Öökülm|öökülmi]], õitseb enamik taimi ja puid, saabuvad [[rändlinnud]], poegivad loomad. Päriskevad lõpeb [[Õunapuu|õunapuude]] õitsemisega, [[Rukis|rukkipea]] loomise ja [[piiritaja]] saabumisega.
+== Meteoroloogiline kevad ==
+[[Meteoroloogilised aastaajad|Meteoroloogiline]] kevad on kokkuleppeline ajavahemik 1. märtsist 31. maini, mida kasutatakse teatud erialade raamatupidamises kokkuvõtete tegemiseks.<ref>{{Netiviide|Autor=Riigi ilmateenistus|URL=http://www.ilmateenistus.ee/definition/kevad/|Pealkiri=Kevad|Väljaanne=|Aeg=19.02.2019|Kasutatud=18.03.2019}}</ref>
 ==Vaata ka==
+*[[Kevadtalv]]
+*[[Varakevad]]
+*[[Aastaajad]]
 *[[Kevadpealinn]]
 *[[Talv]]
 *[[Suvi]]
 *[[Sügis]]
+== Viited ==
+{{Viited}}
 {{commonscat|Spring}}
+{{Vikitsitaadid}}
-[[Kategooria:Kalender]]
+[[Kategooria:Aastaajad]]