Kevad: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud muudatus 5890728, mille tegi 176.46.79.96 (arutelu) Märgis: Eemaldamine |
|||
| (ei näidata 7 kasutaja 11 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 11. rida: | 11. rida: | ||
== Klimaatiline kevad == |
== Klimaatiline kevad == |
||
[[Klimaatilised aastaajad| |
[[Klimaatilised aastaajad|Klimaatiline]] kevad algab [[Vegetatsiooniperiood|vegetatsiooniperioodi]] algusega, kui ööpäeva keskmine temperatuur tõuseb üle 5 °C, ja kestab kuni suve alguseni, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb üle 13 °C. Sellega käib koos kaks üleminekuaastaaega: |
||
* '''[[kevadtalv]]''' ehk '''eelkevad''': algab ajast, kui lumi hakkab jõudsalt sulama, on valdavalt [[Sula|sulailmad]], ja kestab kogu lumesulamise aja. Märgib ka aega pärast lume sulamist, kui [[Talv|talvine]] ilm ajutiselt tagasi tuleb. |
* '''[[kevadtalv]]''' ehk '''eelkevad''': algab ajast, kui lumi hakkab jõudsalt sulama, on valdavalt [[Sula|sulailmad]], ja kestab kogu lumesulamise aja. Märgib ka aega pärast lume sulamist, kui [[Talv|talvine]] ilm ajutiselt tagasi tuleb. |
||
* '''[[varakevad]]''' algab ajast, kui maapind on lumest vabanenud, ning lõpeb [[Vegetatsiooniperiood|vegetatsiooniperioodiga]] (taimede kasvuaeg, kui keskmine ööpäevane õhutemperatuur tõuseb üle +5 kraadi) |
* '''[[varakevad]]''' algab ajast, kui maapind on lumest vabanenud, ning lõpeb [[Vegetatsiooniperiood|vegetatsiooniperioodiga]] (taimede kasvuaeg, kui keskmine ööpäevane õhutemperatuur tõuseb üle +5 kraadi) |
||
* ''' |
* '''päriskevad''' ehk lihtsalt '''kevad''': ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsib vahemikus 5–13 kraadi, laiemas laastus [[Aktiivne taimekasvuperiood|aktiivse taimekasvuperioodi]] algus. |
||
== Fenoloogiline kevad == |
== Fenoloogiline kevad == |
||
[[Fenoloogilised aastaajad|Fenoloogilist]] kevadet määratakse muutuste järgi [[Taimeriik|taime]]- ja [[Loomariik|loomariigis]], mis on lähedalt seotud klimaatilise kevade tunnustega (ilma soojenemise ja jahenemisega). On mõned märgilised sündmused, mis tähistavad kevade tulekut. |
[[Fenoloogilised aastaajad|Fenoloogilist]] kevadet määratakse muutuste järgi [[Taimeriik|taime]]- ja [[Loomariik|loomariigis]], mis on lähedalt seotud klimaatilise kevade tunnustega (ilma soojenemise ja jahenemisega). On mõned märgilised sündmused, mis tähistavad kevade tulekut. |
||
Fenoloogiline päriskevad algab vahtra õitsemahakkamisega. Sel ajal õitseb enamik taimeliike ja puid, saabuvad rändlinnud ja poegivad loomad.<ref>{{Netiviide|Autor=Rein Ahas|URL=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_fenoloogiline_kalender1|Pealkiri=Eesti fenoloogiline kalender|Väljaanne=Eesti Entsüklopeedia|Aeg=2002|Kasutatud=21.03.2019}}</ref> Esineb öökülmi. Lõpeb õunapuude õitsemise lõppemisega, rukkipea loomise ja piiritaja saabumisega.<ref>{{Netiviide|Autor=Kevade märgid|URL=https://maaelu.postimees.ee/4047747/kevade-margid|Pealkiri=Jüri Kamenik|Väljaanne=Maaelu|Aeg=16.03.2017|Kasutatud=21.03.2019}}</ref> |
|||
*'''[[kevadtalv]]''' ehk '''eelkevad''': [[Teder|tedre]]- ja [[Metsis|metsisemäng]], [[Künnivares|künnivarese]] saabumine, [[Tihane|tihaste]] laulmine, metsloomad elavnevad |
*'''[[kevadtalv]]''' ehk '''eelkevad''': [[Teder|tedre]]- ja [[Metsis|metsisemäng]], [[Künnivares|künnivarese]] saabumine, [[Tihane|tihaste]] laulmine, metsloomad elavnevad |
||
* '''[[varakevad]]''': algab kaskede mahlajooksuga. Selle jooksul õitseb [[kask]], [[sarapuu]] ja [[sinilill]], [[Rukis|talirukis]] hakkab uuesti kasvama |
* '''[[varakevad]]''': algab kaskede mahlajooksuga. Selle jooksul õitseb [[kask]], [[sarapuu]] ja [[sinilill]], [[Rukis|talirukis]] hakkab uuesti kasvama |
||
* ''' |
* '''päriskevad''': algab [[Vaher|vahtra]] õitsemahakkamisega. Selle jooksul esineb [[Öökülm|öökülmi]], õitseb enamik taimi ja puid, saabuvad [[rändlinnud]], poegivad loomad. Päriskevad lõpeb [[Õunapuu|õunapuude]] õitsemisega, [[Rukis|rukkipea]] loomise ja [[piiritaja]] saabumisega. |
||
== Meteoroloogiline kevad == |
== Meteoroloogiline kevad == |
||
| 26. rida: | 29. rida: | ||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
*[[ |
*[[Kevadtalv]] |
||
*[[ |
*[[Varakevad]] |
||
*[[Aastaajad]] |
*[[Aastaajad]] |
||
*[[Kevadpealinn]] |
*[[Kevadpealinn]] |
||
| 40. rida: | 43. rida: | ||
{{Vikitsitaadid}} |
{{Vikitsitaadid}} |
||
[[Kategooria: |
[[Kategooria:Aastaajad]] |
||
Viimane redaktsioon: 3. mai 2021, kell 16:13
|
See artikkel räägib aastaajast, Oskar Lutsu jutustuse kohta vaata artiklit "Kevade"; filmi kohta vaata artiklit Kevade (film). |
Kevad on jahe aastaaeg, mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel. Kevadele on iseloomulikud õhutemperatuuri kasv, maapinnal sulab lund ja veekogudel sulab jää.
Kevade algust arvestatakse kas maa liikumise järgi (astronoomiline), ilma soojenemise (klimaatiline) või muutuste järgi looduses (fenoloogiline). Kaks viimast on omavahel lähedalt seotud ja mõnikord raskesti eristatavad.[1] On ka olemas meteoroloogiline kevad, mis on kokkuleppeline ajavahemik kokkuvõtete tegemiseks. Klimaatiliselt eristatakse talve ja kevade vahel kaht üleminekuaastaaega, kevadtalve ja varakevadet.
Astronoomiline kevad[muuda | muuda lähteteksti]
Astronoomiline kevad algab kevadisel pööripäeval põhjapoolkeral ja sügisesel pööripäeval lõunapoolkeral. Kevade kui soojema aastaaja saabumist mõjutab see kaudselt päikese käigu järgi, mis ei pruugi tähendada klimaatilise või fenoloogilise kevade saabumist sel ajal, sest sooja saabumine sõltub väga palju ka õhumasside liikumisest.
Klimaatiline kevad[muuda | muuda lähteteksti]
Klimaatiline kevad algab vegetatsiooniperioodi algusega, kui ööpäeva keskmine temperatuur tõuseb üle 5 °C, ja kestab kuni suve alguseni, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb üle 13 °C. Sellega käib koos kaks üleminekuaastaaega:
- kevadtalv ehk eelkevad: algab ajast, kui lumi hakkab jõudsalt sulama, on valdavalt sulailmad, ja kestab kogu lumesulamise aja. Märgib ka aega pärast lume sulamist, kui talvine ilm ajutiselt tagasi tuleb.
- varakevad algab ajast, kui maapind on lumest vabanenud, ning lõpeb vegetatsiooniperioodiga (taimede kasvuaeg, kui keskmine ööpäevane õhutemperatuur tõuseb üle +5 kraadi)
- päriskevad ehk lihtsalt kevad: ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsib vahemikus 5–13 kraadi, laiemas laastus aktiivse taimekasvuperioodi algus.
Fenoloogiline kevad[muuda | muuda lähteteksti]
Fenoloogilist kevadet määratakse muutuste järgi taime- ja loomariigis, mis on lähedalt seotud klimaatilise kevade tunnustega (ilma soojenemise ja jahenemisega). On mõned märgilised sündmused, mis tähistavad kevade tulekut.
Fenoloogiline päriskevad algab vahtra õitsemahakkamisega. Sel ajal õitseb enamik taimeliike ja puid, saabuvad rändlinnud ja poegivad loomad.[2] Esineb öökülmi. Lõpeb õunapuude õitsemise lõppemisega, rukkipea loomise ja piiritaja saabumisega.[3]
- kevadtalv ehk eelkevad: tedre- ja metsisemäng, künnivarese saabumine, tihaste laulmine, metsloomad elavnevad
- varakevad: algab kaskede mahlajooksuga. Selle jooksul õitseb kask, sarapuu ja sinilill, talirukis hakkab uuesti kasvama
- päriskevad: algab vahtra õitsemahakkamisega. Selle jooksul esineb öökülmi, õitseb enamik taimi ja puid, saabuvad rändlinnud, poegivad loomad. Päriskevad lõpeb õunapuude õitsemisega, rukkipea loomise ja piiritaja saabumisega.
Meteoroloogiline kevad[muuda | muuda lähteteksti]
Meteoroloogiline kevad on kokkuleppeline ajavahemik 1. märtsist 31. maini, mida kasutatakse teatud erialade raamatupidamises kokkuvõtete tegemiseks.[4]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Jüri Kamenik (16.03.2017). "Kevade märgid". Maaelu.
- ↑ Rein Ahas (2002). "Eesti fenoloogiline kalender". Eesti Entsüklopeedia. Vaadatud 21.03.2019.
- ↑ Kevade märgid (16.03.2017). "Jüri Kamenik". Maaelu. Vaadatud 21.03.2019.
- ↑ Riigi ilmateenistus (19.02.2019). "Kevad". Vaadatud 18.03.2019.
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kevad |
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Kevad |