(Translated by https://www.hiragana.jp/)
Kehra: erinevus redaktsioonide vahel – Vikipeedia Mine sisu juurde

Kehra: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Märgised: Tühistatud Visuaalmuudatus Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
Resümee puudub
 
(ei näidata 9 kasutaja 13 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
{{See artikkel| on Anija vallas asuvast linnast; samas vallas asuva küla kohta vaata artiklit [[Kehra küla]].}}
{{See artikkel| räägib linnast; küla kohta vaata artiklit [[Kehra küla]].}}
{{lisaviiteid}}
{{EestiAsula
{{EestiAsula
| nimi = Kehra
| nimi = Kehra
6. rida: 7. rida:
| pindala =
| pindala =
| elanikke =
| elanikke =
| maakond = Harju}}
| maakond = Harju
}}
[[Fail:Drone video of Kehra town and paper mill (Fall 2021).webm|pisi|Kehra linn, rongijaam ja tselluloositehas 2021. aasta novembris]]
[[Fail:Drone video of Kehra town and paper mill (Fall 2021).webm|pisi|Kehra linn, rongijaam ja tselluloositehas (november 2021)]]
'''Kehra''' on pommiauk [[Anija vald|Anija vallas]] [[Harju maakond|Harjumaal]] [[Jägala jõgi|Jägala jõe]] ääres, Tallinnast idas.
'''Kehra''' on linn Harjumaal [[Anija vald|Anija vallas]] [[Jägala jõgi|Jägala jõe]] ääres, Tallinnast idas.


[[1945]] sai iseseisva omavalitsusega maakoha staatuse, [[1993]]. aastal aga linnaõigused. Alates [[2002]]. aastast, mil linn ühines Anija vallaga, on Kehra [[vallasisene linn]] ja Anija valla halduskeskus.
1945. aastal sai asula iseseisva omavalitsusega alevi staatuse, 1993. aastal aga linnaõigused. 2002. aastast, mil linn ühines Anija vallaga, on Kehra [[vallasisene linn]] ja Anija valla halduskeskus.


Linn on tuntud seal asuva [[Kehra tselluloosivabrik|tselluloosi- ja paberitehase]] järgi, mis on tänapäeval spetsialiseerunud [[jõupaber]]i tootmisele.
Linn on tuntud [[Kehra tselluloosivabrik|tselluloosi- ja paberitehase]] järgi, mis tänapäeval on spetsialiseerunud [[jõupaber]]i tootmisele.


Kehrat läbib [[Tallinna–Narva raudtee]]. [[Tallinn]]a on raudteed mööda 39 kilomeetrit, maanteed mööda umbes 43 kilomeetrit.
Kehrat läbib [[Tallinna–Narva raudtee]]. [[Tallinn]]a on raudteed mööda 39 kilomeetrit, maanteed mööda umbes 43 kilomeetrit.


== Ajalugu ==
== Ajalugu ==
[[Fail:Jägala jõgi Kehras.JPG|pisi|[[Jägala jõgi]] Kehras]]
[[Kehra küla]] (praegusest linnast umbes 1 km põhjas, Jägala jõe ääres) on esmakordselt mainitud [[Taani hindamisraamat]]us [[1241]]. aastal. 1620.–1630. aastatel rajati kilomeetri jagu külast lõuna poole, varasema Karukse veskikoha juurde [[Kehra mõis]]. Praeguseni säilinud varaklassitsistlik puidust mõisahoone ehitati 1820. aastatel ning on arvatavalt linna vanim ehitis.


[[Kehra küla]] (praegusest linnast umbes 1 km põhjas, Jägala jõe ääres) on esmamainitud [[Taani hindamisraamat]]us 1241. aastal. 1620.–1630. aastatel rajati kilomeetri jagu külast lõuna poole, varasema Karukse veskikoha juurde [[Kehra mõis]]. Praeguseni säilinud varaklassitsistlik puidust mõisahoone ehitati 1820. aastatel ning on arvatavalt linna vanim ehitis.
[[1850]]. aastal alustas tegevust Kehra vallakool, millest kujunes hiljem välja [[Kehra Gümnaasium]].


1850. aastal alustas tegevust Kehra vallakool, millest kujunes hiljem välja [[Kehra Gümnaasium]].
1870 avati [[Balti raudtee|Tallinna–Peterburi raudteeliin]] ning [[1876]] asutati [[Kehra raudteejaam]]. Selle tulemusena hakkas Kehra arenema suvituskohana.


1870 avati [[Balti raudtee|Tallinna–Peterburi raudteeliin]] ning 1876 asutati [[Kehra raudteejaam]]. Selle tulemusena hakkas Kehra arenema suvituskohana.
[[4. jaanuar]]il [[1919]] toimus linna lähedal [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] [[Kehra lahing]].


4. jaanuaril 1919 toimus linna lähedal [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] [[Kehra lahing]].
Suurem asula hakkas raudteejaama ja mõisa juurde tekkima pärast [[Jägala jõgi|Jägala jõe]] äärde Eesti esimese iseseisvusperioodil suurima rajatud ehitise – [[Eesti Metsa ja Tselluloosi Aktsiaühing]]u [[Kehra tselluloosivabrik|sulfaattselluloositehase]] asutamist alates 1938. aastast, eriti intensiivselt aga 1950.–1960. aastatel.


Suurem asula hakkas raudteejaama ja mõisa juurde tekkima pärast [[Jägala jõgi|Jägala jõe]] äärde Eesti esimese iseseisvusperioodil suurima rajatud ehitise – [[Eesti Metsa ja Tselluloosi Aktsiaühing]]u [[Kehra tselluloosivabrik|sulfaattselluloositehase]] asutamist 1938. aastal, eriti intensiivselt aga 1950.–1960. aastatel.
1961 ehitati uus koolimaja. 1962 alustas tegevust [[Kehra Kunstidekool]]. Alates 1963. aastast tegutseb asulas rahvateater [[Kehra Nukk]].

1961. aastal ehitati uus koolimaja. 1962. aastal alustas tegevust [[Kehra Kunstidekool]]. 1963. aastast tegutseb asulas rahvateater [[Kehra Nukk]].


Kehral oli omavalitsuslik staatus aastatel 1991–2002. Linnaõigused saadi 1993. aastal. 2002 ühineti Anija vallaga ja Kehrast sai vallasisene linn.
Kehral oli omavalitsuslik staatus aastatel 1991–2002. Linnaõigused saadi 1993. aastal. 2002 ühineti Anija vallaga ja Kehrast sai vallasisene linn.


Kehra linna endine [[Kehra vapp|vapp]] ja [[Kehra lipp|lipp]] mis olid kasutusel 1993-2002.
Kehra linna endine [[Kehra vapp|vapp]] ja [[Kehra lipp|lipp]] olid kasutusel aastatel 1993–2002.


== Rahvastik ==

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Kehra elanike arv 2889, neist eestlasi 1531 (53,0%) ja venelasi 1006 (34,8%). <ref>[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&ti=RAHVASTIK+RAHVUSE%2C+SOO%2C+VANUSER%DCHMA+JA+ELUKOHA+J%C4RGI%2C+31%2E+DETSEMBER+2011&path=../Database/Rahvaloendus/REL2011/07Rahvastiku_demograafilised_ja_etno_kultuurilised_naitajad/08Rahvus_Emakeel_ja_keelteoskus_Murded/&lang=2 Statistikaameti andmebaas]</ref>

== Tuntud isikuid ==
Tuntud inimestest on Kehrast pärit botaanik [[August Vaga]], näitlejad [[Laine Mägi]] ja [[Tõnu Aav]], lauljad [[Kare Kauks]] ja [[Silvi Vrait]], riigitegelane [[Rein Loik]], modell [[Karmen Pedaru]].

== Pilte ==
<gallery>
<gallery>
Fail:Kehra tselluloositehas 1940.jpg|[[Kehra tselluloositehas]] 1940
Fail:Kehra jaamahoone asula poolt.jpg|Kehra jaamahoone [[Kehra raudteejaam|raudteejaamas]]
Fail:Kehra jaamahoone asula poolt.jpg|Kehra jaamahoone [[Kehra raudteejaam|raudteejaamas]]
Fail:Kehra Gymnasium.jpg|[[Kehra Gümnaasium]]
Fail:Kehra Gymnasium.jpg|[[Kehra Gümnaasium]]
Fail:Jägala jõgi Kehras.JPG|[[Jägala jõgi]] Kehras
Fail:Kehra linn.JPG|Kehra linn vaadatuna [[Kose–Jägala maantee]]lt
Fail:Kehra Põhja tänava kuuriseintel olev rongimaal.jpg|Kehra Põhja tänava kuuriseintel olev rongimaal (autorid: Vahur Agar ja Helena Hanni)
Fail:Kehra Põhja tänava kuuriseintel olev rongimaal.jpg|Kehra Põhja tänava kuuriseintel olev rongimaal (autorid: Vahur Agar ja Helena Hanni)
</gallery>
</gallery>

== Rahvastik ==

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Kehra elanike arv 2889, neist eestlasi 1531 (53,0%) ja venelasi 1006 (34,8%).<ref>[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&ti=RAHVASTIK+RAHVUSE%2C+SOO%2C+VANUSER%DCHMA+JA+ELUKOHA+J%C4RGI%2C+31%2E+DETSEMBER+2011&path=../Database/Rahvaloendus/REL2011/07Rahvastiku_demograafilised_ja_etno_kultuurilised_naitajad/08Rahvus_Emakeel_ja_keelteoskus_Murded/&lang=2 Statistikaameti andmebaas]</ref>

== Tuntud isikuid ==
Tuntud inimestest on Kehrast pärit botaanik [[August Vaga]], näitlejad [[Laine Mägi]] ja [[Tõnu Aav]], lauljad [[Kare Kauks]] ja [[Silvi Vrait]], riigitegelane [[Rein Loik]], modell [[Karmen Pedaru]].


== Vaata ka ==
== Vaata ka ==
* [[Kehra lipp|Endine Kehra lipp]] (oli kasutusel 1993–2002)
* [[Kehra lipp]] (1993–2002)
* [[Kehra vapp|Endine Kehra vapp]] (oli kasutusel 1993–2002)
* [[Kehra vapp]] (1993–2002)
* [[Horizon Tselluloosi ja Paberi AS]]
* [[Horizon Tselluloosi ja Paberi AS]]
* [[Kehra lahingu mälestussammas]]
* [[Kehra lahingu mälestussammas]]
61. rida: 61. rida:
{{viited}}
{{viited}}


==Välislingid==
== Välislingid ==
{{Commonskat|Kehra}}
{{Commonskat|Kehra}}
*[http://www.mois.ee/harju/kehra.shtml Kehra mõisa lehekülg Eesti mõisaportaalis]
* [[Agnes Ojala]]: [http://www.epl.ee/artikkel/446806 Kehra tüürib juba läbi elatud vaikelu poole], EPL, 31. oktoober 2008
*[[Agnes Ojala]]: [http://www.epl.ee/artikkel/446806 Kehra tüürib juba läbi elatud vaikelu poole], EPL, 31. oktoober 2008


{{Eesti linnad}}
{{Eesti linnad}}
{{Anija vald}}
{{Anija vald}}


[[Kategooria:Kehra| Kehra]]
[[Kategooria:Eesti linnad]]
[[Kategooria:Eesti linnad]]
[[Kategooria:Eesti endised alevid]]
[[Kategooria:Kehra| ]]

Viimane redaktsioon: 30. mai 2023, kell 22:38

 See artikkel räägib linnast; küla kohta vaata artiklit Kehra küla.

Kehra
Kehra tselluloositehas
Pindala: 3,9 km² (2018)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 2873 (1.01.2024)[2] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood: 2928[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 59° 20′ N, 25° 20′ E
Kehra (Eesti)
Kehra
Kaart
Kehra linn, rongijaam ja tselluloositehas (november 2021)

Kehra on linn Harjumaal Anija vallas Jägala jõe ääres, Tallinnast idas.

1945. aastal sai asula iseseisva omavalitsusega alevi staatuse, 1993. aastal aga linnaõigused. 2002. aastast, mil linn ühines Anija vallaga, on Kehra vallasisene linn ja Anija valla halduskeskus.

Linn on tuntud tselluloosi- ja paberitehase järgi, mis tänapäeval on spetsialiseerunud jõupaberi tootmisele.

Kehrat läbib Tallinna–Narva raudtee. Tallinna on raudteed mööda 39 kilomeetrit, maanteed mööda umbes 43 kilomeetrit.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Jägala jõgi Kehras

Kehra küla (praegusest linnast umbes 1 km põhjas, Jägala jõe ääres) on esmamainitud Taani hindamisraamatus 1241. aastal. 1620.–1630. aastatel rajati kilomeetri jagu külast lõuna poole, varasema Karukse veskikoha juurde Kehra mõis. Praeguseni säilinud varaklassitsistlik puidust mõisahoone ehitati 1820. aastatel ning on arvatavalt linna vanim ehitis.

1850. aastal alustas tegevust Kehra vallakool, millest kujunes hiljem välja Kehra Gümnaasium.

1870 avati Tallinna–Peterburi raudteeliin ning 1876 asutati Kehra raudteejaam. Selle tulemusena hakkas Kehra arenema suvituskohana.

4. jaanuaril 1919 toimus linna lähedal Eesti Vabadussõja Kehra lahing.

Suurem asula hakkas raudteejaama ja mõisa juurde tekkima pärast Jägala jõe äärde Eesti esimese iseseisvusperioodil suurima rajatud ehitise – Eesti Metsa ja Tselluloosi Aktsiaühingu sulfaattselluloositehase asutamist 1938. aastal, eriti intensiivselt aga 1950.–1960. aastatel.

1961. aastal ehitati uus koolimaja. 1962. aastal alustas tegevust Kehra Kunstidekool. 1963. aastast tegutseb asulas rahvateater Kehra Nukk.

Kehral oli omavalitsuslik staatus aastatel 1991–2002. Linnaõigused saadi 1993. aastal. 2002 ühineti Anija vallaga ja Kehrast sai vallasisene linn.

Kehra linna endine vapp ja lipp olid kasutusel aastatel 1993–2002.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Kehra elanike arv 2889, neist eestlasi 1531 (53,0%) ja venelasi 1006 (34,8%).[4]

Tuntud isikuid[muuda | muuda lähteteksti]

Tuntud inimestest on Kehrast pärit botaanik August Vaga, näitlejad Laine Mägi ja Tõnu Aav, lauljad Kare Kauks ja Silvi Vrait, riigitegelane Rein Loik, modell Karmen Pedaru.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]