Mary (Tecki printsess)

Yorki hertsoginna Mary

Mary (Victoria Mary Augusta Louise Olga Pauline Claudine Agnes; 26. mai 1867 – 24. märts 1953) oli Tecki printsess ning Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuninganna ja India keisrinna, George V abikaasa.

Oma valitsemisaja jooksul oli kuninganna Mary eeskuju kuninglikust väärikusest ja korrektsusest. Ta oli esimene kuninganna, kes osales oma järeltulija kroonimisel. Tuntud oma juveeliarmastuse poolest, jättis ta surres maha hindamatu ehetekollektsiooni.

Varane elu

Printsess Victoria Mary Augusta Louise Olga Pauline Claudine Agnes sündis 26. mail 1867 Kensingtoni palees Londonis. Tema isa oli Tecki hertsog Franz, Württembergi hertsog Alexanderi ja tema morganaatilise abikaasa krahvinna Claudine Rhédey de Kis-Rhéde poeg. Württembergi kuningakoja kaudu oli Mary sugulane ka Habsburgidega. Mary ema oli Cambridge'i printsess Mary Adelaide, kes oli Cambridge'i hertsog Adolphuse ja Hessen-Kasseli printsess Augusta kolmas laps ning noorim tütar.

Printsess ristiti 27. juulil 1867 Kensingtoni palees ning tema ristivanemad olid: kuninganna Victoria, Walesi prints, Mecklenburg-Strelitzi suurhertsoginna, ja Hessen-Kasseli printsess Augusta.

Kuigi tema ema oli kuningas George III lapselaps, oli printsess Mary ainult kuningliku perekonna vähemtähtis liige. Tema isa, Tecki hertsog, oli sündinud morganaatilisest abielust, tal ei olnud pärandust ega jõukust ning ta kandis tiitlit Tema Kõrgus. Tema ema sai aga parlamendilt aastast £4000 suurust hüvitist ning sama suure summa ka oma emalt. Sellele vaatamata oli perekond pidevalt võlgades ning pidi 1883. aastal mööda Euroopat reisima, et võlausaldajate eest pääseda. 1885 naases perekond Londonisse.

Abielu

1891 kihlati printsess Mary Clarence'i hertsogi Albert Victoriga, kes oli Walesi printsi Albert Edwardi vanim poeg. Printsess valiti välja, kuna ta meeldis kuninganna Victoriale, tal oli tugev iseloom ja kohusetunne. Prints suri kuus nädalat pärast kihlumist, tõenäoliselt kopsupõletikku.

Vaatamata tagasilöögile pidas Victoria Maryt siiski heaks tulevaseks kuningannaks ning noor naine kihlati Yorki hertsogi George'iga. Kuigi abielu oli korraldatud, armusid noored varsti teineteisesse. George'il ei olnud kunagi armukest (selle aja kohta ebatavaline) ning ta kirjutas Maryle iga päev.

Nad laulatati 6. juulil 1893 St. Jamesi palees ning neil oli kuus last:

• Prints Edward (1894 – 1972)
• Prints Albert (1895 – 1952)
• Printsess Mary (1897 – 1965)
• Prints Henry (1900 – 1974)
• Prints George (1902 – 1942)
• Prints John (1905–1919)

Yorki hertsoginna

Pärast abiellumist sai Maryst Tema Kuninglik Kõrgus Yorki hertsoginna ning abikaasad kolisid elama Norfolki, Sandringhami mõisa. Neil oli ka korter St. James'i palees.

Yorki hertsoginnat peeti külmaks ning oma lastest kaugeks. Kuninglik lapsehoidja, kes prints Edwardi ja prints Alberti eest hoolitses, kiusas lapsi. Lapsehoidja tavatses Edwardit enne vanematega kohtumist näpistada, et poiss rahulik oleks, Albertit ta aga lihtsalt eiras, nii et temast kasvas tagasihoidlik ja häbelik mees.

Yorki hertsogi ja hertsoginnana täitsid nad ka kuninglikke kohustusi. 1900. aastal tegid nad ringreisi terves Briti impeeriumis. Austraaliat külastades avasid nad riigi esimese parlamendiistungi.

Walesi printsess

22. jaanuaril 1901 kuninganna Victoria suri ning Yorki hertsoginna äi, Albert Edward, tõusis troonile kui kuningas Edward VII. Sama aasta 9. novembril sai George'ist Walesi prints ning Maryst Walesi printsess.

Edward VII soovis, et tema poeg oleks kuningaks olemiseks ette valmistunud, kuna ta ise oli kuninganna Victoria tõttu sellest kõigest eemale jäetud. Kuid Walesi prints polnud just kõige intelligentsem ning Mary pidi tal aitama riigidokumente lugeda ja mõista.

Kuninganna Mary

George V ja kuninganna Mary kroonimine

6. mail 1910 suri Edward VII ning Walesi prints ja printsess tõusid troonile. Nende kroonimine Westminster Abbeys toimus 22. juunil 1911. Sama aasta detsembris reisisid nad Indiasse, et kindlustada oma positsioone India keisri ja keisrinnana.

Maryl tekkis kohe alguses konflikt leskkuninganna Alexandraga. Ehkki kaks kuningannat olid teineteise vastu sõbralikud, oli Alexandra paljudes küsimustes väga kangekaelne ning soovis kõikjal näidata oma üleolekut Maryst. Ta hoidis enda käes ka mitmeid perekonnajuveele, mis oleks pidanud uuele kuningannale minema.

Kuninganna Mary oli valitsemisaja jooksul oma abikaasa pidev tugi, nõustades teda kõnede pidamisel ning kasutas oma laialdasi teadmisi ajaloost ja monarhiast, et teda riigiasjades abistada.

Ajaloos mäletatakse Maryt kui hoolimatut ema. Ta ei märganud lapsehoidja käitumist oma poegade suhtes ning tema noorim poeg John oli avalikkuse silma alt väljas, kuna põdes epilepsiat. Kuid paljudes külgedes oli Mary hooliv ema, õpetades lastele muusikat ja ajalugu ning Edward on kirjutanud tema armastusest ja lahkusest.

Leskkuninganna

Lesk-kuninganna printsesside Elizabethi ja Margaretiga

20. jaanuaril 1936 suri kuningas George V ning troonile tõusis nende poeg, Edward. Kuigi Mary oli oma pojale truu ja toetas teda igati, ei suutnud ta mõista poja armastust Wallis Simpsoni vastu ning keeldus viimasega kohtumast. Kuid Edward troonist loobus, pööras Mary palju tähelepanu prints Albertile, kes venna järel kuningaks sai. Kui toimus uue kuningapaari kroonimine, võttis tseremooniast osa ka Mary, olles esimene leskkuninganna, kes seda tegi.

Ta oli nüüd kuninga ema ja leskkuninganna, kuid kasutas tiitlit Tema Majesteet kuninganna Mary. Teise maailmasõja ajal veenas kuningas, et Mary peab evakueeruma ning vastu tahtmist läkski too oma nõo juurde Badmintoni. Oma viibimise ajal võitis ta sealse rahva armastuse ning oli tuntud sõdurite julgustamise poolest. Kuninganna naases oma koju 1945. aastal.

1952 suri Mary poeg ning troonile sai tema pojatütar, printsess Elizabeth. Maryst sai nüüd lesk-kuninganna, kuninga ema, kuigi ta eelistas ikkagi kasutada oma teist tiitlit. Mary suri 24. märtsil 1953 kõrivähki ning ei näinud Elizabethi kroonimist.

Tema viimane soov oli, et kroonimist ei lükataks edasi. Mary maeti St. George'i kabelisse Windsoris.