(Translated by https://www.hiragana.jp/)
1966. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused – Vikipeedia Mine sisu juurde

1966. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused

Allikas: Vikipeedia
1966. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistlused
1966 FIFA World Cup
Turniiri detailid
Võõrustaja(d) Inglismaa
Linn(ad) 5
Kuupäev(ad) 31. mai – 21. juuni 1970 (22 päeva)
Võistkondi 16
Väljak(ud) 5
Lõplikud kohad
Meister Inglismaa Inglismaa (1. tiitel)
Teine koht Lääne-Saksamaa Lääne-Saksamaa
Kolmas koht Portugal Portugal
Neljas koht Nõukogude Liit Nõukogude Liit
Turniiri statistika
Mänge 32
Väravaid 89 (2,78 mängu kohta)
Pealtvaatajaid 1 563 135 (48 848 mängu kohta)
Parim väravakütt Portugal Eusébio (9 väravat)
Parim mängija Inglismaa Bobby Charlton
Parim noormängija Lääne-Saksamaa Franz Beckenbauer
1962
1970

1966. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused olid VIII maailmameistrivõistlused jalgpallis, mis toimusid 11. juulist30. juulini Inglismaal.

1966. aastal toimus jalgpalli MM-võistluste finaalturniir Inglismaal. Jalgpalli sünnimaale langetas meeldiva otsuse Rahvusvaheline Jalgpalliliit oma kongressil 22. augustil 1960 Roomas. Inglise jalgpalliliit FA võttis suurturniiri korraldamist kui auküsimust ning mängudeks valitud staadionid olid tõenäoliselt parimad, kus seni MM-i kohtumisi mängitud. Pealtvaatajate arv oli kõigi aegade kõrgeim, ületades 1,6 miljoni piiri.

Mängulinnadeks olid Suur-Manchester (Old Trafford), Birmingham (Villa Park), Middlesbrough (Ayresome Park), Sunderland (Roker Park), Liverpool (Goodison Park), London (Wembley, White City) ja Sheffield (Hillsborough).

15. detsembriks 1963 avaldas valikmängudel osalemiseks soovi 72 meeskonda, kellest osalemiseni jõudis 53. Osalema ei lubatud apartheidpoliitikat ajavat Lõuna-Aafrika Vabariiki. 16 finalisti selgusid 1965. aasta lõpuks ning 6. jaanuaril 1966 loositi finalistid Londonis alagruppidesse. Ainsa Briti meeskonnana pääses finaalturniirile eelmängudest vabastatud Inglismaa.

Turniiri avamäng toimus 11. juulil legendaarsel Wembley staadionil Inglismaa ja kahekordne maailmameister Uruguay vahel. Avamängus väravaid ei löödud, kuid teises voorus võitsid võõrustajad Mehhiko 2:0 ja kolmandas sama tulemusega Prantsusmaa ning kindlustasid endale A-alagrupis esikoha. Teisena sai ühe võidu ja kahe viigi najal edasi Uruguay.

Teist MM-i järjest jäi Pelé panus tagasihoidlikuks ja mänguaeg lühikeseks. Esimeses kohtumises Bulgaariaga (2:0) avas ta küll skoori, kuid sai siis nii raskelt vigastada, et pidi mängu Ungari vastu vahele jätma. Portugali vastu oli Pelé küll taas väljakul, kuid oma parimat jalgpalli näidata ei suutnud.

Turniiri ja kogu senise MM-ajaloo ühe suurima üllatuse serveeris D-alagrupis Põhja-Korea meeskond, alistades 19. juulil Middlesbrough' Ayresome Parkil kahekordse maailmameistri Itaalia 1:0. Vähemalt ühte korea nime teadis neil päevil kogu Inglismaa ja Itaalia – Pak Doo Ik, kes oli sensatsioonilise värava autor.

Veerandfinaalis alistas Inglismaa toorutsemisega silma paistnud Argentina raskustega 1:0. 55 minutit kümnekesi mänginud lõunaameeriklaste võrku jõudis Geoff Hursti peapall alles 79. minutil. Inglaste treener Alf Ramsey ristis argentinalased "metsloomadeks" ning keelas meestel mängu lõppedes vastastega särke vahetada.

Itaalia alistamisest julgust saanud korealased läksid Evertoni kodustaadionil Liverpooli Goodison Parkil Portugali vastu 24. minutiks 3:0 juhtima, kuid siis algas Eusébio soolokontsert. 24-aastane Mosambiigis sündinud jalgpallur lõi 32 minutiga neli väravat järjest (neist kaks penaltist) ning lõpuks oli Portugal võitnud 5:3.

25. juunil Liverpoolis peetud esimeses poolfinaalis mängis Saksamaa üle NSV Liidu 2:1, kusjuures võiduvärava saavutas 68. minutil Franz Beckenbauer. Päev hiljem lõpetasid Bobby Charltoni kaks väravat Wembleyl Portugali edasirühkimise, ehkki kaheksa minutit enne normaalaja lõppu vähendas Eusébio penaltist vahe minimaalseks.

Pronksimängus Portugali ja NSV Liidu vahel pani Eusébio oma väravalöömistele punkti veel ühe penaltiga juba 12. minutil. Kaks minutit enne poolajavilet Eduard Malofejev viigistas, kuid Torrese tabamus kaks minutit enne normaalaja lõppu kindlustas Portugali jalgpallureile pronksmedalid.

Finaal Inglismaa ja Saksamaa LV vahel venis lisaajale, kusjuures taas leidis kinnitust MM-i kullakohtumistele iseloomulikuks saanud omapära – kes juhtima läheb, see ka kaotab.

Helmut Haller viis küll sakslased 12. minutil ette, kuid Geoff Hurst viigistas enne poolajapuhkusele minekut. Martin Petersi värav 78. minutil näis inglastele juba võidu kindlustavat, kuid Wolfgang Weber saatis üleajal viigipalli Gordon Banksi võrku ning teist korda MM-finaalide ajaloos tuli ette võtta lisaaeg.

Selle 11. minutil lennutas Hurst palli latti, kust see põrkas Tilkowski kaitstud värava joonele. Šveitslasest väljakukohtunik Dienst pidas nõu aserist abikohtuniku Bahramoviga ning otsustas värava saavutamise sakslaste protestidele vaatamata lugeda.

Lisaaja viimastel sekunditel lõi Hurst veel oma kolmandagi värava ja jalgpalli sünnimaa oli õnne tipul. Tollal 24-aastane West Hami ründaja Geoff Hurst on jäänud seni ainsaks jalgpalluriks, kel õnnestunud MM-finaalis kolm väravat lüüa. Inglaste esindusrivistusse pääses Hurst vaid seetõttu, et Jimmy Greaves oli alagrupimängudes vigastada saanud.

Mängukohad

[muuda | muuda lähteteksti]
Linn Staadion
Birmingham Villa Park
Liverpool Goodison Park
London Wembley
London White City
Manchester Old Trafford
Middlesbrough Ayresome Park
Sheffield Hillsborough
Sunderland Roker Park


██ Meister
██ 2. koht
██ 3. koht
██ 4. koht
██ Veerandfinalist
██ Kaheksandikfinaal
██ Alagrupimängud

Alagrupimängud

[muuda | muuda lähteteksti]
Meeskond M V x K + - Kesk. Punktid
Inglismaa Inglismaa 3 2 1 0 4 0 1.33 5
Uruguay Uruguay 3 1 2 0 2 1 0.67 4
Mehhiko Mehhiko 3 0 2 1 1 3 0.33 2
Prantsusmaa Prantsusmaa 3 0 1 2 2 5 0.67 1

11. juuli 1966
Inglismaa Inglismaa 0:0 Uruguay Uruguay
Protokoll
Wembley Stadium, London
Pealtvaatajaid: 87,148
Kohtunik: Istvan Zsolt

13. juuli 1966
Prantsusmaa Prantsusmaa 1:1 Mehhiko Mehhiko
Hausser Värav 62' Protokoll Borja Värav 48'
Wembley Stadium, London
Pealtvaatajaid: 69,237
Kohtunik: Menachem Ashkenazi

15. juuli 1966
Uruguay Uruguay 2:1 Prantsusmaa Prantsusmaa
Rocha Värav 26'
Cortés Värav 31'
Protokoll De Bourgoing Värav 15' (pen.)
White City Stadium, London
Pealtvaatajaid: 45,662
Kohtunik: Karol Galba

16. juuli 1966
Inglismaa Inglismaa 2:0 Mehhiko Mehhiko
B. Charlton Värav 37'
Hunt Värav 75'
Protokoll
Wembley Stadium, London
Pealtvaatajaid: 92,570
Kohtunik: Concetto Lo Bello

19. juuli 1966
Mehhiko Mehhiko 0:0 Uruguay Uruguay
Protokoll
Wembley Stadium, London
Pealtvaatajaid: 61,112
Kohtunik: Bertil Lööw

20. juuli 1966
Inglismaa Inglismaa 2:0 Prantsusmaa Prantsusmaa
Hunt Värav 38'75' Protokoll
Wembley Stadium, London
Pealtvaatajaid: 98,270
Kohtunik: Arturo Yamasaki


Meeskond M V x K + - Kesk. Punktid
Saksamaa Lääne-Saksamaa 3 2 1 0 7 1 7.00 5
Argentina Argentina 3 2 1 0 4 1 4.00 5
Hispaania Hispaania 3 1 0 2 4 5 0.80 2
Šveits Šveits 3 0 0 3 1 9 0.11 0

12. juuli 1966
Saksamaa Lääne-Saksamaa 5:0 Šveits Šveits
Held Värav 16'
Haller Värav 21'77' (pen)
Beckenbauer Värav 40'52'
Protokoll
Hillsborough Stadium, Sheffield
Pealtvaatajaid: 36 000
Kohtunik: Hugh Phillips

13. juuli 1966
Argentina Argentina 2:1 Hispaania Hispaania
Artime Värav 65'77' Protokoll Pirri Värav 67'
Villa Park, Birmingham
Pealtvaatajaid: 48 000
Kohtunik: Dimiter Rumentchev

15. juuli 1966
Hispaania Hispaania 2:1 Šveits Šveits
Sanchís Värav 57'
Amancio Värav 75'
Protokoll Quentin Värav 31'
Hillsborough Stadium, Sheffield
Pealtvaatajaid: 32 000
Kohtunik: Tofik Bakhramov


19. juuli 1966
Argentina Argentina 2:0 Šveits Šveits
Artime Värav 52'
Onega Värav 79'
Protokoll
Hillsborough Stadium, Sheffield
Pealtvaatajaid: 32 000
Kohtunik: Joaquim Campos

20. juuli 1966
Saksamaa Lääne-Saksamaa 2:1 Hispaania Hispaania
Emmerich Värav 39'
Seeler Värav 84'
Protokoll Fusté Värav 23'
Villa Park, Birmingham
Pealtvaatajaid: 51 000
Kohtunik: Armando Marques


Meeskond M V x K + - Kesk. Punktid
Portugal Portugal 3 3 0 0 9 2 4.50 6
Ungari Ungari 3 2 0 1 7 5 1.40 4
Brasiilia Brasiilia 3 1 0 2 4 6 0.67 2
Bulgaaria Bulgaaria 3 0 0 3 1 8 0.13 0

12. juuli 1966
Brasiilia Brasiilia 2:0 Bulgaaria Bulgaaria
Pelé Värav 15'
Garrincha Värav 63'
Protokoll
Goodison Park, Liverpool
Pealtvaatajaid: 48 000
Kohtunik: Kurt Tschenscher

13. juuli 1966
Portugal Portugal 3:1 Ungari Ungari
José Augusto Värav 1'67'
Torres Värav 90'
Protokoll Bene Värav 60'
Old Trafford, Manchester
Pealtvaatajaid: 37 000
Kohtunik: Leo Callaghan

15. juuli 1966
Ungari Ungari 3:1 Brasiilia Brasiilia
Bene Värav 2'
Farkas Värav 64'
Mészöly Värav 73' (pen.)
Protokoll Tostão Värav 14'
Goodison Park, Liverpool
Pealtvaatajaid: 52 000
Kohtunik: Ken Dagnall

16. juuli 1966
Portugal Portugal 3:0 Bulgaaria Bulgaaria
Vutsov Värav 17' (o.v.)
Eusébio Värav 38'
Torres Värav 81'
Protokoll
Old Trafford, Manchester
Pealtvaatajaid: 26 000
Kohtunik: José María Codesal

19. juuli 1966
Portugal Portugal 3:1 Brasiilia Brasiilia
Simões Värav 15'
Eusébio Värav 27'85'
Protokoll Rildo Värav 70'
Goodison Park, Liverpool
Pealtvaatajaid: 62 000
Kohtunik: George McCabe

20. juuli 1966
Ungari Ungari 3:1 Bulgaaria Bulgaaria
Davidov Värav 43' (o.v.)
Mészöly Värav 45'
Bene Värav 54'
Protokoll Asparuhov Värav 15'
Old Trafford, Manchester
Pealtvaatajaid: 22 000
Kohtunik: Roberto Goicoechea


Meeskond M V x K + - Kesk. Punktid
Nõukogude Liit Nõukogude Liit 3 3 0 0 6 1 6.00 6
Põhja-Korea Põhja-Korea 3 1 1 1 2 4 0.50 3
Itaalia Itaalia 3 1 0 2 2 2 1.00 2
Tšiili Tšiili 3 0 1 2 2 5 0.40 1

13. juuli 1966
Itaalia Itaalia 2:0 Tšiili Tšiili
Mazzola Värav 8'
Barison Värav 88'
Protokoll
Roker Park, Sunderland
Pealtvaatajaid: 30 000
Kohtunik: Gottfried Dienst

15. juuli 1966
Tšiili Tšiili 1:1 Põhja-Korea Põhja-Korea
Marcos Värav 26' (pen.) Protokoll Pak Seung-Zin Värav 88'
Ayresome Park, Middlesbrough
Pealtvaatajaid: 16 000
Kohtunik: Ali Kandil

16. juuli 1966
Nõukogude Liit Nõukogude Liit 1:0 Itaalia Itaalia
Chislenko Värav 57' Protokoll
Roker Park, Sunderland
Pealtvaatajaid: 27,800
Kohtunik: Rudolf Kreitlein

19. juuli 1966
Põhja-Korea Põhja-Korea 1:0 Itaalia Itaalia
Pak Doo-Ik Värav 42' Protokoll
Ayresome Park, Middlesbrough
Pealtvaatajaid: 18 000
Kohtunik: Pierre Schwinte

20. juuli 1966
Nõukogude Liit Nõukogude Liit 2:1 Tšiili Tšiili
Porkujan Värav 28'85' Protokoll Marcos Värav 32'
Roker Park, Sunderland
Pealtvaatajaid: 22 000
Kohtunik: John Adair


Väljalangemismängud

[muuda | muuda lähteteksti]

Veerandfinaalid

[muuda | muuda lähteteksti]

23. juuli 1966
Portugal Portugal 5:3 Põhja-Korea Põhja-Korea
Eusébio Värav 27'43' (pen)56'59' (pen)
José Augusto Värav 80'
Protokoll Pak Seung-Zin Värav 1'
Lee Dong-Woon Värav 22'
Yang Seung-Kook Värav 25'
Goodison Park, Liverpool
Pealtvaatajaid: 51,780
Kohtunik: Menachem Ashkenazi

23. juuli 1966
Saksamaa Lääne-Saksamaa 4:0 Uruguay Uruguay
Haller Värav 11'83'
Beckenbauer Värav 70'
Seeler Värav 75'
Protokoll
Hillsborough Stadium, Sheffield
Pealtvaatajaid: 34 000
Kohtunik: Jim Finney

23. juuli 1966
Nõukogude Liit Nõukogude Liit 2:1 Ungari Ungari
Chislenko Värav 5'
Porkujan Värav 46'
Protokoll Bene Värav 57'
Roker Park, Sunderland
Pealtvaatajaid: 26,844
Kohtunik: Juan Gardeazábal Garay

23. juuli 1966
Inglismaa Inglismaa 1:0 Argentina Argentina
Hurst Värav 78' Protokoll
Wembley Stadium, London
Pealtvaatajaid: 90 000
Kohtunik: Rudolf Kreitlein


Poolfinaalid

[muuda | muuda lähteteksti]

26. juuli 1966
Inglismaa Inglismaa 2:1 Portugal Portugal
B. Charlton Värav 30'80' Protokoll Eusébio Värav 82' (pen.)
Wembley Stadium, London
Pealtvaatajaid: 95 000
Kohtunik: Pierre Schwinte


Kolmanda koha mäng

[muuda | muuda lähteteksti]

28. juuli 1966
Portugal Portugal 2:1 Nõukogude Liit Nõukogude Liit
Eusébio Värav 12' (pen.)
Torres Värav 89'
Protokoll Malofejev Värav 43'
Wembley Stadium, London
Pealtvaatajaid: 88 000
Kohtunik: Ken Dagnall


30. juuli 1966
Inglismaa Inglismaa 4:2 (lisaajal) Saksamaa Lääne-Saksamaa
Hurst Värav 18'101'120'
Peters Värav 78'
Protokoll Haller Värav 12'
Weber Värav 89'
Wembley Stadium, London
Pealtvaatajaid: 98 000
Kohtunik: Gottfried Dienst


Edukamad väravalööjad

[muuda | muuda lähteteksti]

9 – Eusébio da Silva Ferreira (Portugal)
5 – Helmut Haller (SLV)
4 – Geoff Hurst (Inglismaa)
4 – Franz Beckenbauer (SLV)
4 – Valeri Porkujan (NSV Liit)
4 – Ferenc Bené (Ungari)