Beetalagunemine
Beetalagunemine on protsess, mille käigus neutron muutub prootoniks või prooton neutroniks, kiirates beetaosakese (
Beetalagunemise tagajärjel tekib beetakiirgus, mis koosneb beetaosakestest (elektronidest või positronidest). Sõltuvalt laguneva tuuma energiast võib beetakiirguse energia olla väga erinev. Eriti tugeva beetakiirguse puhul võib beetaosakeste kiirus läheneda valguse kiirusele.
Teatakse kolme liiki beetalagunemist:
β –-lagunemine
[muuda | muuda lähteteksti]- n0 → p+ + e– +
Võrrandi vasakul ja paremal poolel peavad kehtima järgmised kvantarvude jäävused:
- barüonlaeng on jääv (neutron B = 1 → prooton B = 1);
- leptonlaeng on jääv (neutron Le = 0 → elektron Le = 1 ja antielektronneutriino () Le = –1;
- elektrilaeng on jääv (neutron Q = 0 → prooton Q = 1 ja elektron Q = –1).
Lagunemisprotsessis on jääv ka energia. Elektron ja antielektronneutriino kannavad ära üleliigse energia, mis tekkis neutroni massi vähenemise tulemusena.
Elementaarosakeste tasemel toimub
β +-lagunemine
[muuda | muuda lähteteksti]- p+ → n0 + e+ +
ν
Võrrandi vasakul ja paremal poolel peavad kehtima järgmised kvantarvude jäävused:
- barüonlaeng on jääv (prooton B = 1 → neutron B = 1);
- leptonlaeng on jääv (prooton Le = 0 → positron Le = –1 ja elektronneutriino
ν Le = 1; - elektrilaeng on jääv (prooton Q = 1 → positron Q = 1);
Lagunemisprotsessis on jääv ka energia. Prooton saab lagunemiseks vajaliku lisaenergia tuuma seoseenergiast.
Elementaarosakeste tasemel toimub
Elektronhaare
[muuda | muuda lähteteksti]Elektronhaare on tuumareaktsioon, mille puhul prooton (p+) neelab elektroni e–, muutudes neutroniks (n0) ja kiirates elektronneutriino (
- p+ + e– → n0 +
ν
Kõikides olukordades, kus saab toimuda
Beetakiirgus
[muuda | muuda lähteteksti]Beetakiirgus koosneb beetaosakestest (suure energiaga elektronidest ja/või positronidest). Beetakiirgus on ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mille läbimisvõime on alfakiirgusest suurem, kuid gammakiirgusest oluliselt väiksem. Beetakiirguse peatamiseks piisab näiteks õhukesest metalllehest.
Läbides ainet, võivad beetaosakesed tekitada teisest radioaktiivset kiirgust, kui kiiresti liikuv elektron "pidurdub" aatomi elektronkattes ilma neeldumata. Sellisel juhul antakse osa elektroni kineetilisest energiast üle teda pidurdanud aatomile (aatom ergastatakse). Aatom läheb ergastatud olekust tagasi oma põhiolekusse, kiirates gammakvandi. Sellisel moel tekkinud gammakiirgus on beetakiirguse teisene kiirgus.
Kui beetakiirgus koosneb positronidest, siis need annihileeruvad kiiresti, kohtudes elektroniga.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ TEA entsüklopeedia 4. köide, 2009. Lk 13