Brutalism
Brutalism ehk brutalistlik arhitektuur on 20. sajandi arhitektuurisuund, mida iseloomustab konstruktsioonimaterjalide, nagu betooni, terase või tellise rakendamine ehedaina ning konstruktsiooni varjamatu väline loetavus.
Tuntuim seda viljelnud arhitekt oli Frank Lloyd Wright. 1950. ja 1960. aastatel valitses nn uusbrutalism, Le Corbusier' arhitektuur. Eestis levis uusbrutalism 1970. aastate alguses, seda viljelnud arhitektid olid Avo-Himm Looveer, Raine Karp ja Andres Ringo.[1]
Näiteid Eestist
[muuda | muuda lähteteksti]- Tallinna teletorn
- Maarjamäe memoriaal
- Eesti Rahvusraamatukogu hoone
- Tallinna Linnahall[2]
- Tallinna Olümpiapurjespordikeskus
- Hotell Olümpia[3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
Brutalism – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis