Laktoonid
![](https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/88/Synthesis_of_gamma_lactone.png/220px-Synthesis_of_gamma_lactone.png)
![](https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/2/26/Lactone_Types.png/220px-Lactone_Types.png)
Laktoonid on orgaanilised ühendid, mida võib vaadelda tsükliliste estritena ehk hüdroksüülrühma ja karboksüülrühma vahelise sisemolekulaarse kondensatsiooni produktidena. Laktoone nimetatakse loetledes tsüklis olevaid küllastatud süsiniku aatomeid: alfalaktoon, beetalaktoon, gammalaktoon, deltalaktoon jne vastavalt 3-, 4-, 5-, 6- jne lüliline tsükkel.
Paljudes taimedes, näiteks tammedes, leidub looduslikke laktoone, eriti 3-metüül-4-oktanoliidi. Laktoonid annavad viskile maitset.
Kõige stabiilsemad on 5- ja 6-lülilise tsükliga laktoonid (ehk
Keemilistelt omadustelt sarnanevad laktoonid estritega.
Laktooni kuumutamine leelises hüdrolüüsib laktooni atsükliliseks (sirge ahelaga) kahe funktsionaalrühmaga ühendiks. Nii nagu estritel, on ka laktooni hüdrolüüsi-kondensatsioonireaktsioon pöörduv ja sellel on keemiline tasakaalupunkt.
Laktoone saab redutseerida dioolideks, kasutades liitiumalumiiniumhüdriidi. Reduktsioonireaktsioon lõhub kõigepealt tsükli ja seejärel muundab karboksüülrühma (-COOH) hüdroksüülrühmaks (-OH). Näiteks gammalaktoon redutseeritakse butaan-1,4-diooliks HOCH2-CH2-CH2-CH2OH.