(Translated by https://www.hiragana.jp/)
Padel – Vikipeedia Mine sisu juurde

Padel

Allikas: Vikipeedia
Padelireket

Padel on olemuselt lihtne reketispordiala ja meelelahutuslik mäng, mille jaoks ei ole eelnev taoline spordikogemus vajalik. Mäng sobib igas vanuses ja füüsilises vormis inimesele.

Tegu on seltskondliku tegevusega, kuna väljakul on korraga tavapäraselt neli mängijat. Erinevalt tennisest ümbritsevad padeliväljakut seinad. Padelireket ei sarnane squash'i- või tennisereketiga. Nende kate on valmistatud plastikust või süsinikkiust. Reketi omapära peitub selles, et puuduvad keeled ja nende asemel on augud. [1]

Padelipallid meenutavad välimuselt tennisepalle, kuid nende erinevus seisneb pallisiseses rõhus. Pallidel on väiksem rõhk ja seetõttu põrkavad need aeglasemalt kui tennise omad. Väljakud on tavaliselt kaetud kunstmuruga, mida katab õhuke kiht liiva, seetõttu on mängijal soovitatav kanda sügavama mustriga taldu. Eelistatud on kas tennise- või padelijalanõud. [1]

Padeliväljak

Väljak on ristkülikukujuline, 10 meetrit lai ja 20 meetrit pikk. Väljak on jaotatud kaheks pooleks keskel asuva võrguga. Võrk peab olema 10 meetrit pikk, keskelt 0,88 meetrit ning otstest 0,92 meetrit kõrge. Mõlemal väljaku poolel on paralleelselt võrguga joon, mis asub väljaku keskpunktist 6,95 meetri kaugusel. Selle joone tagant peab mängija servima. Servimisjoone ja võrgu vahelt jookseb seintega paralleelselt joon, mida kutsutaks keskjooneks. See ulatub 20 sentimeetrit üle servimisjoone. Kõik jooned peavad olema 5 sentimeetrit laiad, üldjuhul on jooned mustad või valged. Tagumine sein peab olema 4 meetrit kõrge, millest esimesed 3 meetrit peab olema (läbipaistev või läbipaistmatu) sein ja viimane meeter metallist võre.

Küljeseinu on võimalik kahte moodi konstrueerida.[2]

Mõlemal pool võrku on postid, mille maksimaalne kõrgus on 1,05 meetrit. Võrku üleval hoidvad trossid peavad olema ehitatud nõnda, et need ootamatult ei kaotaks oma pinget ega ohustaks mängijaid. Posti tagumine äär on üldjuhul ühes joones väljaku väljapääsuga, mõnel väljakul lõpeb võrk enne küljeseina ära. Võrku ääristab ülevalt valge riba, mille laius jääb 5–6,3 sentimeetri vahele. [2]

Mängu kulg ja reeglite lühiülevaade

[muuda | muuda lähteteksti]

Punktisüsteem on samasugune nagu tennises. Mäng algab serviga. Erinevalt tennisest peab serv olema löödud madalalt ja pall peab enne löömist põrkama vastu maad. Palli ei tohi servides lüüa kõrgemalt kui mängija vöö koht. Vastase poolel peab pall maanduma diagonaalses kastis. Kui pall läheb servi käigus pärast väljakukatte põrget vastu väljakut ümbritsevat metallvõret, siis loetakse see serv veaks. Pall võib pärast servi vastase poolel diagonaalkastis põrganuna põrgata vastu klaasist küljeseina.[2]

Reeglid on lihtsad ja üldjuhul kattuvad tennise omadega. Padeli võlu seisneb selles, et mängijad tohivad kasutada seinu, mis ümbritsevad väljakut. Kui pall põrkab vastu maad ja seejärel läheb seina pihta, tohib mängija palli edasi mängida. Selleks peab ta lööma palli enne maa peale langemist. Kui pall jõuab pärast seina puudet maha kukkuda, on punkt vastaste oma. Veaks loetakse ka seda, kui mängija lööb palli ilma maapõrketa vastu külje- või tagaseina. [2]

  1. 1,0 1,1 Eesti Padeli Liit (2020). "Mis on padel?". Vaadatud 9.04.2020.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 International Padel Federation (1. jaanuar 2017). "Regulations of the padel game" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 17. oktoober 2020.