(Translated by https://www.hiragana.jp/)
TNVO-analüüs – Vikipeedia Mine sisu juurde

TNVO-analüüs

Allikas: Vikipeedia

TNVO-analüüs ehk suupärasemalt VONT - SWOT-analüüs (eesti ja inglise sõnade "tugevused" (strengths), "nõrkused" (weaknesses), "võimalused" (opportunities), "ohud" (threats) esitähtede järgi) on majanduses ja halduses strateegilise planeerimise vahend, millega hinnata objekti hetkeseisu. Eesti keeles paremini häälduv lühend VONT laseb analüüsis esiplaanile tuua väliskeskkonna Võimalused V ja Ohud O, Eestikeelsele kasutusele üleminek laseb läbi kaaluda, mida see analüüsimudel tõepoolest võimaldab.

TNVO-analüüsi parameetrid esitatakse TNVO-maatriksis:

TNVO-
analüüs
Sisemine analüüs
Tugevused (T) Nõrkused (N)
V
ä
l
i
n
e

a
n
a
l
ü
ü
s
Võimalused
(V)
Strateegiline siht T → V:
Kuidas tugevuste olemasolu mõjutab uute võimaluste teket?
Strateegiline siht N → V:
Kuidas nõrkuste vähendamine mõjutab uute võimaluste teket?
Ohud
(O)
Strateegiline siht T → O:
Kuidas kasutada tugevusi ohtude vältimiseks?
Strateegiline siht N → O:
Kuidas nõrkuste vähendamine tõrjub ohtusid?

TNVO-analüüsi koostamine

[muuda | muuda lähteteksti]

TNVO-analüüsi eesmärgiks on hinnata organisatsiooni hetkeseisu ehk käesolevat tegevust (tugevad ja nõrgad küljed) ja organisatsiooni väliskeskkonna tegureid (võimalused ja ohud), mis võivad mõjutada organisatsiooni tegevust tulevikus.

TNVO analüüsi I etapp

[muuda | muuda lähteteksti]

Seisneb andmete kogumises organisatsiooni ja selle keskkonna kohta(vt allpool toodud nimestik). Andmed annavad meile fakte (infot) organisatsiooni toimimiskeskkonna, konkurentsi, finantsvahendite, hoonete, töötajate, turunduse, arendustegevuse, juhtimise ja keskkonnategurite (tehnoloogiline, poliitiline, sotsiaalne jne trendid), aga ka organisatsiooni varasema tegevuse ja “maine” (kuvandi) kohta.

Akronüümi TNVO tähendus

[muuda | muuda lähteteksti]
  • T –tugevused (strengths) - organisatsiooni ressurss või kasutamata võimsus, mida saab efektiivselt kasutada edu (konkurentsieelise)saavutamisel;
  • N – nõrkused (weaknesses) - organisatsiooni piirang, viga ehk takistus, mille tõttu organisatsioon ei saavuta edu (konkurentsieelist);
  • V – võimalused (opportunities) - organisatsiooni igasugune soodne olukord, millele pole aga veel vajalikul hulgal tähelepanu pööratud (tehnoloogilised, seadusandlikud, sotsiaalsed muudatused jne);
  • O – ohud (threats) - organisatsiooni igasugune ebasoodne olukord, mis potentsiaalselt ohustab organisatsiooni strateegia edukat elluviimist.

Mõningad lähtekohad:

Tugevused, nõrkused (sisekeskkond (ingl k internal environment)

[muuda | muuda lähteteksti]

Konkurentsieelis,

Turundus: kaubamärk, turu positsioon, müügikampaaniad, turunduse segu 5P <

Personali juhtimine: töötajate koolitus ja tööstaaž; töötajate teadlikkus (ettevõttest, toodetest /teenustest), tööle võtmise protseduurid, töötajate töö sooritus, hindamise meetodid, töötajate töö kvaliteet, rühmatöö, väljaõpe ja koolitused, töötasud / mitterahalised soodustused;

Finantsid: võime kapitali ettevõttesse tõmmata, finantssuhtarvude analüüs, kapitali/varade efektiivne kasutamine, aktsionäride väärtus;

Ettevõtte kultuur: tegema versus ütlema, loovus, paindlikkus, väärikus, eestvedamine; õppimistahe, kokkulepitud poliitikad, tootlikkus, kvaliteet, visioon;

Ettevõtte struktuur: kommunikatsioon, ettevõtte strateegiad, otsustus-protsess, muutuste juhtimine;

Protsessid: kliendile orienteeritus, klienditeenindus, jaotusvõrk, inventari kontroll, tööjõu kulud, õppimiskõver, protsessid (kvaliteet, võimsus, tootlikkus), väärtuste ahel;

Infotehnoloogia: efektiivne kasutus (automatiseeritus, info- ja andmebaaside juhtimine, e-kaubandus, jne);

Innovatsioon: võime säilitada nõudlus toodete ja kaupade järele, uuringud ja toote/teenuse uuendused, investeeringud tehnoloogiasse ja tulemuslikkus

Strateegiad: pidades silmas kasvu (ühinemised, strateegilised liidud), uue suuna määramist (missiooni kinnitamine, mitmekesistamine, restruktureerimine), funktsioonide lõikes (turundus, personali juhtimine jne), juhtimine (just-in-time), kvaliteedijuhtimine, benchmarking;

Asukoht ;

Võimalused/ohud (väline keskkond, ingl external environment)

[muuda | muuda lähteteksti]

liitlased, informeeritud ostjate võim ettevõtte toodangu/teenuste üle, hankijate positsioon hinnaläbirääkimistes, potentsiaalsete uute sisenejate poolt tekitatav oht, asenduskaubad, konkurents, rivaalitsemine tegevusharu sees, kulud (materiaalsed ressursid, tööjõud jne), jaotusvõrk, e- kaubandus, majanduskliima, tööjõu koolitatus, looduskeskkonna olukord/nõudmised/huvigrupid, laiendus/arenguvõimalused, turu demograafiline situatsioon,materiaalsed ressursid(näit maa), töötajate ühisused (ametiühingud), kohalikud/rahvusvahelised liidud, uued sisenejad, uued turud, poliitiline kliima /jõud (näiteks seadused), toote elutsükkel, kaubandusliidud ning lepped jne.

TNVO-analüüsi läbiviimine

[muuda | muuda lähteteksti]

Kui sektorite pidepunktid ehk lahendamist vajavad valdkonnad on paika pandud, viiakse läbi TNVO-analüüs.

TNVO analüüsi tulemusel saame firma edasise arengu põhisuunad, tuginedes tugevatele külgedele ning kasutades ära kõik võimalused, samal ajal elimineerides nõrkused ja ohud.

TNVO analüüs ei otsusta juhtide eest, küll aga hoolitseb selle eest, et kõik eelpooltoodu saaks identifitseeritud, klassifitseeritud ja asetatud prioriteetide järjekorda, näidates lahendamist vajavaid valdkondi ja vajalikke otsuste vastuvõtmist tasakaalustavaid elemente tugevused versus nõrkused ja võimalused versus ohud jne tabelis võtmeküsimustena.

TNVO näidisanalüüs ühe väikeriigi kõrgkooli näitel

[muuda | muuda lähteteksti]

ÜHE KÕRGKOOLI TNVO-ANALÜÜS

TUGEVAD KÜLJED - suhteliselt püsiv õpetajaskond

- õppetöö 2 põhikeelega (eesti, vene) mitmes vormis (päevane, õhtune ja kaugõpe)

- suhteliselt väike õppemaks

- suutlikkus ja oskus õpetada erineva tasemega üliõpilasi

- õppejõudude suutlikkus ja tahe tegeleda üliõpilaste sotsiaalsete probleemidega - individuaalne lähenemine

- õppejõudude pühendumus – tegelda üliõpilastega ka väljaspool ülikooli hoonet

- võõrkeelte õpetamine – inglise, jaapani, hiina, vene, saksa, soome, rootsi, hispaania jt keeled

NÕRGAD KÜLJED - helgemate peade lahkumine eliitkõrgkoolidesse

- kohati suhteliselt madal õpitahe ja –oskused

- palju isikulist lähenemist nõudvaid üliõpilasi – töö+lapsed+kehv majanduslik olukord

- kaasaegsete õppevahendite vähesus - minimaalne raamatukogu

- vähe meeskonnatööd õppejõudude vahel

- amortiseerunud info- ja andmebaas

- kaasajastumine ja enam–vähem ühismõõdustatud õpetamismeetodite standardite puudumine

OHUD - üliõpilaste õpimotivatsiooni ja õppejõudude töömotivatsiooni langus

- võimekate õpilaste lahkumine eliitkõrgkoolidesse

- riigi ülikoolivõrguga seotud rutakad otsused (liiga kõrgete nõudmiste esitamine, kõrgkoolide sulgemised)

- kõrgharidust nähakse kui igapäeva tarbimist ning ei väärtustata seda kui investeeringut

- kõrghariduse staatuse ebamäärasus, silmas pidasin kolmnurka “riik, turg ja kõrgharidus”

- erakõrgkooli põhirahastamine peaks toimuma riigieelarvest (õppevahendid, minimaalsed kulutused uuringuteks, õppejõudude palkadeks ja 10 vähekindlustatud, kuid andeka ja hoolsa üliõpilase (nii eesti- kui ka venekeelse) õppemaksu)

VÕIMALUSED - laiendada üliõpilaste valikuvõimalusi

- süvendada koostööd teiste kõrgkoolidega

- tõsta motivatsiooni enesearendamiseks

- benchmarking (võrdlus teiste erakõrgkoolidega)

- tänapäevane info- ja teabesüsteem

- kõrghariduse kõigi astmete (bakalaureuse-, magistri-, doktoriõpe) pakkumine