Tanka

See artikkel räägib jaapani lühikesest luuletusest; ansambli kohta vaata artiklit Tanka (ansambel); Tiibeti pühapildi kohta vaata artiklit Thanka

---

Tanka (tõlkes "lühike luuletus") on zen-budistlike traditsioonidega tugevalt seotud 31-silbiline luulevorm (silpide arv värssides 5-7-5 / 7-7). Üldjuhul kirjutatakse tanka jaapanipäraselt üherealisena, kuid keeleliste eripärade tõttu on kasutusele võetud ka eelpool toodud skeem. Esimest osa (5-7-5) nimetatakse kami-no-ku'ks ehk ülemiseks fraasiks, teist osa (7-7) aga vastavalt shimo-no-ku'ks ehk alumiseks fraasiks.

Sõna "tanka" võttis alles 19. sajandil kasutusele jaapani luuletaja Masaoka Shiki.

Tankale on traditsiooniliselt iseloomulik hetki, juhuseid ning võimalusi esilekutsuv laad, millele lisandub sisutihedus ning müstika. Praeguseks on laienenud ka tankade teemadering, mis algselt pühendus kire ja südamevalu kujutamisele, ning lubatud on tänapäevane keelekasutus (isegi kõnekeel) koos stiilimuutusega. Üks tanka fragment vastab ühele kujutluspildile või ideele, moodustades lõpuks tervikliku ning voolavalt esitatud sõnumi.

Jaapani klassikalise ajaloo viimasel, Heiani perioodil (8-12 sajandil pKr) oldi veendunud, et isik, kes seob end kõrgemal tasemel kultuuriga, peab oskama ka niisugusel tasemel luuletada ning valida selleks kohane paber, tint, sümbolistlik lisand (oksad, lilled), mis omavahel sobilikult harmoneeruksid. Lisaks usuti, et ükski kogemus polnud päriselt täielik, kui sellest polnud kirjutatud tankat.

Vaata ka

• Haiku