(Translated by https://www.hiragana.jp/)
Piibel – Vikitsitaadid Mine sisu juurde

Piibel

Allikas: Vikitsitaadid
Prinditavat versiooni ei toetata enam ja selles võib olla viimistlusvigu. Palun uuenda enda brauseri järjehoidjad ja kasuta selle versiooni asemel brauseri harilikku prindifunktsiooni.
Ladinakeelse piiblitõlke Vulgata esmatrükk valmis aastatel 1452–1454 Mainz, trükkali järgi tuntakse seda nime all "Gutenbergi piibel".
Bertha Wegmann (1847-1926), "Pühakirja üle mõtisklemas", s.d.

Piibel on kristlik pühakiri, kristluses kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb Vanast ja Uuest Testamendist. Kristlased usuvad, et Piiblis sisalduvate raamatute kirjutajaid inspireeris vahetult Jumal. Põhiosas I aastatuhandest eKr pärinev heebreakeelne Vana Testament vastab peaaegu täielikult Tanahile, mida peab pühaks judaism, valdavalt I sajandist eKr pärinev kreekakeelne Uus Testament sisaldab Jeesus Kristuse tegevuse kirjeldust, tema väidetavaid õpetusi ja nende kommentaare. Piibel on tihedalt seotud ülejäänud Vana-Lähis-Ida kirjandusega ning ajalooallikana on see peamiselt huvitav, kuid ka väärtuslik. Piibli mõju eri rahvaste kirjandusele ja folkloorile on tohutu, muuhulgas pärineb sealt oluline osa traditsiooniliselt kristlike rahvaste, sh eestlaste vanasõnu.

Luule

Toast tuppa kõnnin, õnnest saamatu.
Reas riiulitel kirjavara, kust
ma haaran Raamatute Raamatu -
säält hoovab vanemate õnnistust.

Proosa

  • Seepärast otsustasin ma suunata oma mõistuse pühakirja uurimisele, nii et ma võiksin näha, mis see selline on. Ja ennäe, ma nägin midagi, mida uhked ei mõista ja lapsed ei avasta, midagi, mis kõneleb vaikselt, kuid toimib ülevalt.


  • Luther käsitles ristiusku üldse omavoliliselt, ei mõistnud tema vaimu ja seadis sisse teise kirjatähe ja teise religiooni, nimelt Piibli püha üldkehtivuse, ja seega segati religiooniasjadesse kahjuks üks teine ülimalt võõras maapealne teadus — filoloogia —, mille kurnav mõju sestsaadik ilmselgeks saab. Tema enda ülendas suur osa protestantidest sellest eksimusest tekkinud ähmase tunde mõjul evangelistiks ja tema tõlge kanoniseeriti.
Religioossele meelele oli see valik ülimalt hukatuslik, sest miski ei kahjusta tema tundlikkust nii nagu kirjatäht. Endises olukorras ei oleks see katoliikliku usu üliavara nõtkuse ja rikkaliku sisu, samuti Piibli esoteriseerituse ning kirikukogude ja vaimuliku pea püha võimu tõttu iial nii kahjulikuks võinud saada; nüüd aga hävitati need vastuvahendid, kuulutati Piibli absoluutset rahvalikkust, ja nüüd rõhus religiooni puudulik sisu, toores abstraktne visand nendes raamatutes seda märgatavamalt ning tegi Pühale Vaimule vaba elustamise, juurdepääsu ja ilmutamise lõpmata palju raskemaks.
Sellepärast ei näita ka protestantluse ajalugu enam ülemaisuse suuri aulisi ilminguid; ainult tema algus hiilgab põgusast taevatulest, peagi on seejärel juba märgata püha mõtte kokkukuivamist; ilmlikkus on võidule pääsenud, kunstimeel on kaaskannatajaks, vaid harva kerkib siin-seal esile ehe, igavene elusäde ja koondub mõni väike kogudus.
  • Novalis, "Ristiusk ehk Euroopa" (1799), tlk Toomas Rosin, Akadeemia nr 10/1997, lk 2073-2074


  • See on ülimalt huvitav. Selles on ülevat luulet ja mõned teravmeelsed valmid ja natuke verest läbiimbunud ajalugu ja mõned head moraalilood ja külluslikult roppust ja üle tuhande vale.



  • Kena oleks just piibli varal lastele näidata, kui lõpmata palju eksitusi on ka kõige suuremates raamatutes. Veel kenam oleks näidata, missugune määratu eksitus on aga see, et ükskord tehtud eksitusi tuhanded aastad on pühaks peetud. Lastele peaks näitama, kui raske on eksituste vastu võidelda, kui nende pääle vajutatakse pühadusepitser. Lapsi peaks õpetama kirja läbi katsuma. Aga ärgu õpetatagu neid kirja põlgama. Ärge arvake, et on kuritöö, kui lapsi õpetatakse aimama, mis võiks Kaini ja Abeli loo tõsine mõte olla, kui püütakse tõsiselt vastata, kust sai Kain omale naise, kudas said Loti tütred käima pääle, kudas võis päike seista Kiibeonis ja kuu Ajaloni orus, kudas võis Piileami eesel rääkida, kudas võis vaga Taavet Patseba omale naiseks võtta ja kudas võis veel vagam ja targem Saalomon omal nii mitu sada naist ja liignaist pidada.
    • A. H. Tammsaare, "Usust ja tema õpetusest", rmt: "Sõjamõtted" (1919), lk 145


  • Kui te arvate, et minu huvi Piibli vastu sütitab minus äkilise entusiasmi judaismi suhtes ning teeb minust mägesid liigutava innuga pöördunu, nii et ma kasvatan järsku pikad oimulokid ja õpin ära heebrea keele, hakkan ringi käima ja paganaid needma, siis on teil vähe aimu, milline on Piibli mõju mulle. Korralikult loetuna on see kõige vägevam jõud ateismi toetuseks, mis iial välja mõeldud.
    • Isaac Asimov (Janet Jeppson Asimov. "Notes for a Memoir: On Isaac Asimov, Life, and Writing", 1st ed. Amherst: Prometheus, lk 58.)


"See, kes ärimehelt varastab, laenab Issandalt," kirjutas Pentti. Hotellipiiblid vehkis ta alati sisse.
Tõime kaasa ka kõige tähtsama: Pentti märkmevihikud täis luuletusi, millest sai ligi pool luulekogust "Ma vaatan üle Stalini pea välja".


  • [Piibel] on ajendanud mõned inimmõtte, kirjanduse ja kunsti suurimad mälestusmärgid; samamoodi on see toitnud mõningaid inimeste metsikuse, enesekesksuse ja vaimse piiratuse kõige hullemaid liialdusi. See on ajendanud mehi ja naisi suurteks tegudeks teiste teenimise ja vapruse teel, võitluseks vabanemise ja inimese arengu eest, ning andnud ideoloogilist toitu ühiskondadele, mis on orjastanud oma kaasinimesi ning viinud nad määratusse viletsusse. [---] See on, võib-olla enam kui midagi muud, olnud allikaks religioossetele ja moraalinormidele, mis on võimaldanud kogukondadel koos püsida, üksteise eest hoolt kanda ja end kaitsta, kuid just seesama tugev kuuluvustunne on omakorda toitnud rahvuslikke, rassilisi ja rahvusvahelisi pingeid ja konflikte.
    • John Riches, Glasgow' Ülikooli piiblikriitika professor. "The Bible: A Very Short Introduction". Oxford: Oxford University Press, 2000, lk 134


  • Piibel oli keskaja kroonikutele üldse armas, aga Henrik lööb teised üle: tema Piiblist pärit väljendite arv ületab tuhande. Kroonikas on nagu põimunud kaks teksti: Henriku jutustus 13. sajandi alguse Baltikumis toimuvast ja Piibli sõnum sündmustest muistses Lähis-Idas. Ordurüütlid kõnelevad Iisraeli meeste sõnul, paganad tsiteerivad muistseid vilisteid ja koos Tarapitaga langeb Egiptuse vaarao. Tulemuseks on ilmaliku ajaloo (Liivimaal toimuva) ja püha ajaloo (piibliteksti) sulam: kogu elu on kahekordne, miski ei toimu ainult siin ja praegu, täna, Tartus või Eestis, vaid peegeldab taeva ja põrgu igavest võitlust.


  • Võtame näiteks Kamasuutra. Kui mitme inimese surma on põhjustanud Kamasuutra, võrreldes Piibliga?
    • Frank Zappa (Jacek Świąder, "Zappa. Mistrz muzyki sarkastycznej", Gazeta Wyborcza, 20. oktoober 2013.)


  • Inimese elu on nagu Piibel. Alguses loob ta endale taeva ja maa ja kõik, mis seal elab ja liigutab. Lõpuks ta ei taha muud, kui et ta sellest taevast ja maast ja kõigest elust lahti tehtaks, et see temalt ometi kord ära võetaks: tule, Issand Kristus!

Allikata






  • Jumal küll! Mis raamat see Pühakiri on, milline ime ja milline jõud on selles inimesele antud! [---] Ja kui palju lubatud ja avatud saladusi! Ma armastan sedasinast raamatut! Hukatus ootab rahvast, kel pole jumalasõna.


  • Piibel jutustab, et Jumal lõi inimese oma näo järgi; filosoofid pööravad selle protsessi tagurpidi ja loovad Jumala enda näo järgi.

Vaata ka

Välislingid

Vikipeedias leidub artikkel
Pärit leheküljelt "https://et.wikiquote.org/w/index.php?title=Piibel&oldid=120769"