2019
Olgoldâshäämi
2019 (MMXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 2010-lovo majemuš ihe.
Tábáhtusah
[mute | mute käldee]Uđđâivemáánu
[mute | mute käldee]- uđđâivemáánu 1. peeivi – Oovdiš Tampere ollâopâttâh já Tampere teknisâš ollâopâttâh ovtâstuvvii uđđâ Tampere ollâopâttâhhân.
Kuovâmáánu
[mute | mute käldee]- kuovâmáánu 5. peeivi – Heikki Kännö vuoitij Runeberg-palhâšume kirjestis Sömnö.[1]
Cuáŋuimáánu
[mute | mute käldee]- cuáŋuimáánu 15. peeivi – Pariisist Notre-Dame katedraalist cokkânii stuorrâ pyellim. Kirho koskâmus tornâ já káttu koččii, mutâ sisuásist ij aaibâs puoh tuššâdum.
Kesimáánu
[mute | mute käldee]- kesimáánu 1. peeivi – Vuálá 18-ihásiih iä innig pyevti vihkâđ Suomâst ubâ spiekâstâhluuvijn.
Syeinimáánu
[mute | mute käldee]- syeinimáánu 1. peeivi – Euroop union saavâjođetteijeevuotâ sirdui Romaniast Suomân ive loopâ räi.
Porgemáánu
[mute | mute käldee]- porgemáánu 20. peeivi – Pittáámsämikielâ čäällimvyehi tuhhiittui virgálávt.[2]
- porgemáánu 21. peeivi – Amazon meccipuáluh 2019: Brasilia aalmuglâš komovuotâtutkâminstituut almottij, ete Amazon arvevyevdist lijjii eenâb mecipuáluh ko kuássin, ive 2019 ääigi ohtsis paijeel 36 000. Puálui suovâ ulâttij meid São Paulo stuorrâkaavpugân.
Čohčâmáánu
[mute | mute käldee]- čohčâmáánu 20. peeivi – Miljovneh škovlâliih já uáppeeh uásálistii šoŋŋâdâhjaaskon 150 enâmist. New Yorkist märssejii niäljádâsmiljovn olmožid.
Roovvâdmáánu
[mute | mute käldee]- roovvâdmáánu 25. peeivi – Nuorttâlâškielâg škovlâlostâ Hõʹppi ođđâs almostui vuossâmuu keerdi.
Juovlâmáánu
[mute | mute käldee]- juovlâmáánu 1. peeivi – Uđđâ koronavirus, SARS-CoV-2, leevvânškuođij Kiina Wuhanist já tovâttij maailmvijđosâš pandemia ive 2020 peln.
- juovlâmáánu 10. peeivi – Sanna Marin haldâttâh šoodâi tooimân.
Nobel-palhâšumeh
[mute | mute käldee]- Fyysiik – Jim Peebles, Michel Mayor já Didier Queloz[3]
- Kemia – John B. Goodenough, M. Stanley Whittingham já Akira Yoshino[4]
- Kirjálâšvuotâ – Peter Handke[5]
- Ráávhu – Abiy Ahmed Ali[6]
- Talhâstieđâ – William Kaelin, Peter J. Ratcliffe já Gregg L. Semenza[7]
Čuákánkiäsuh jieškote-uvlágán suorgijn
[mute | mute käldee]Šoddâmeh
[mute | mute käldee]- vyesimáánu 6. peeivi – Archie Mountbatten-Windsor, Sussex herttua Harry já Sussex herttuatar Megan vuossâmuš pärni
Jämimeh
[mute | mute käldee]- uđđâivemáánu 1. peeivi – Nils Utsi, taažâsämmilâš čaittâleijee (š. 1943)
- uđđâivemáánu 2. peeivi – Ramon Folch i Camarasa, katalonialâš kirječällee, čaaitâlmčällee já jurgâleijee (š. 1926)
- uđđâivemáánu 18. peeivi – Kozma Lara, albanialâš šuoŋârähtee (š. 1930)
- uđđâivemáánu 23. peeivi – Oliver Mtukudzi, zimbabwelâš musikkár, finnodâholmooš, filantropist, olmoošvuoigâdvuotâpiälušteijee (š. 1952)
- uđđâivemáánu 24. peeivi – Lea Pennanen, syemmilâš párnáikirječällee, radiotoimâtteijee já jurgâleijee (š. 1929)[8]
- kuovâmáánu 4. peeivi – Matti Nykänen, syemmilâš luákkánjuškejeijee, kii vuoitij olympialijd nelji tove (š. 1963)
- kuovâmáánu 12. peeivi – Olli Lindholm, syemmilâš musikkár (š. 1964)
- njuhčâmáánu 29. peeivi – Agnès Varda, ranskalâš elleekovestivrejeijee, kietâčällee, čuovâkovvejeijee já artist (š. 1928)
- cuáŋuimáánu 6. peeivi – David J. Thouless, ive 2016 Nobel-fyysiikpalhâšume finnim skotlandlâš fysikkár já professor (š. 1934)[9]
- vyesimáánu 24. peeivi – Murray Gell-Mann, ive 1969 Nobel-fyysiikpalhâšume finnim ovtâstumstaatâlâš teoreetlâš fysikkár (š. 1929)[10]
- syeinimáánu 6. peeivi – Cameron Boyce, ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee (š. 1999)
- syeinimáánu 25. peeivi – Beji Caid Essebsi, Tunisia president (š. 1926)
- syeinimáánu 27. peeivi – John Robert Schrieffer, ive 1972 Nobel-fyysiikpalhâšume finnim ovtâstumstaatâlâš fysikkár (š. 1931)[11]
- porgemáánu 5. peeivi – Toni Morrison, ive 1993 Nobel-kirjálâšvuotâpalhâšume finnim ovtâstumstaatâlâš kirječällee (š. 1931)[12]
- porgemáánu 23. peeivi – Leo Gauriloff, nuorttâlâš lávloo, kitarist já šuoŋârähtee (š. 1956)
Kalender
[mute | mute käldee]Fáádást eres soojijn
[mute | mute käldee]- Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást 2019.
Käldeeh
[mute | mute käldee]
- ↑ 1,0 1,1 Pesonen, Mikko. Runeberg-palkinto kirjailija Heikki Kännölle. Yle. 5.2.2019. Čujottum 9.2.2021 (suomâkielân)
- ↑ Pitesamisk ortografi: beslut om pitesamisk ortografi 20.8.2019. Sámi Giellagáldu. Čujottum 10.3.2024. (ruotâkielân)
- ↑ 3,0 3,1 The Nobel Prize in Physics 2019. The Nobel Prize. Čujottum 17.3.2021 (eŋgâlâskielân)
- ↑ 4,0 4,1 The Nobel Prize in Chemistry 2019. The Nobel Prize. Čujottum 17.3.2021 (eŋgâlâskielân)
- ↑ 5,0 5,1 The Nobel Prize in Literature 2019. The Nobel Prize. Čujottum 17.3.2021 (eŋgâlâskielân)
- ↑ 6,0 6,1 The Nobel Peace Prize 2019. The Nobel Prize. Čujottum 17.3.2021 (eŋgâlâskielân)
- ↑ 7,0 7,1 The Nobel Prize in Physiology or Medicine 2019. The Nobel Prize. Čujottum 17.3.2021 (eŋgâlâskielân)
- ↑ Lea Pennanen 1929–2019 Helsingin Sanomat. 24.2.2019. Čujottum 3.4.2023. (suomâkielân)
- ↑ David J. Thouless nobelprize.org. Čujottum 22.9.2021. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Murray Gell-Mann nobelprize.org. Čujottum 17.7.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Robert Schrieffer nobelprize.org. Čujottum 17.7.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Toni Morrison nobelprize.org. Čujottum 22.9.2021. (eŋgâlâskielân)