(Translated by https://www.hiragana.jp/)
Baotou – Vikipedii Mine sisu juurde

Baotou

Vikipedii-späi
Baotou
つつみ(Bāotóu) (kit.)
/ Бугат (mong.)
Valdkund Kitai
Eläjiden lugu (2020) 2,709,378 ristitud
Pind 27,768 km²
Baotou 包头 (Bāotóu) (kit.) / Бугат (mong.)
Telefonkod +86−472
Aigvö UTC+8


Lidnümbrikon sijaduz Kitain kartal (2010)

Baotou (kit.: つつみBāotóu, mong.: Бугат) om lidn da lidnümbrik Kitain pohjoižes. Mülüb Südäimongolijan avtonomižhe agjaha.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1809 kuti Baotou-žilo. Vl 1923 raudte tuli žilho. Kätihe lidnaks vl 1932.

Baotou om harvmametalloiden samižen keskuz. Metallurgine i himine tehmižed ratas lidnümbrikos.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Lidnümbrik sijadase läz Mongolijan suviröunad. Lidn om saudud lidnümbrikon suvipäivlaskmas, Huanhen keskjoksmusen hural randal, 1050..1100 ü.m.t. korktusil. Avtonomižen agjan administrativižen Huh-Hoto-keskusen lidnümbrik levigandeb ani päivnouzmha Baotouspäi.

Klimat om kontinentaline kuiv. Voden keskmäine lämuz om +7,7 C°, kezakun-elokun +21..+24 C°, tal'vkun-vilukun −9..−11 C°. Ekstremumad oma −31 C° i +40 C°. Paneb sadegid 304 mm vodes, enamba heinkus-elokus (72..86 mm kus), vähemba kül'mkus-uhokus (11 mm pordos).

Vl 2010 lidnümbrikon eläjiden lugu oli 2 650 364 ristitud, nellänz' surtte avtonomižes agjas. Vl 2020 lidnan ristitišt oli 2 261 089 eläjad 2662 km² pindal.

Südäimongolijan Tedon da tehnologijan universitet[1] radab lidnas vspäi 2003 (kit.: ないこうむ科技かぎ大学だいがく Nèiménggǔ kējì dàxué, angl.: IMUST, 23..25 tuhad üläopenikoid), sen aluz om pandud vl 1958 kuti Baotoun tehnologine institut.

Rahvahad (2020): han' — 93,2 %, mongolad — 4,2 %, toižed rahvahad — 2,6 %.

  1. Südäimongolijan Tedon da tehnologijan universitetan sait (imust.edu.cn). (kit.)