Galaktik
Galaktik (amuižgrek.:
Päiči Meiden galaktikad, kaik galaktikad oma lujas edahan meišpäi. Märitas keskust lähembaižihesai megaparsekoil, edahaižihesai rusttan sirdandan (z) ühtnikoil. Vl 2022 kaikiš edahaižemb löutud galaktik om CEERS-93316 (z = 16,7). Vaiše nell' galaktikad voib nähta Man öližel taivhal: M33-galaktik Koumesaumnikan tähthištos i Andromedan galaktik Pohjoižes mapoliškos, Sur' i Pen' Magellanan pil'ved (meiden galaktikan kaimdajad) Suvižes mapoliškos.
Tedoidused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Galaktikoiden ühthine lugu Kaikusen nägujas palas om tedmatoi tarkoikti tähäsai. 1990-nzil vozil arvoidihe sidä lugud «Habbl»-teleskopan andmusiden mödhe i lugetihe, miše kaik om läz 100 milliardad galaktikoid. Vl 2016 kactihe lugud tošti i ližatihe kahthe trillionhasai. Vn 2021 sadud New Horizons-apparatal uziden andmusiden mödhe penetihe galaktikoiden lugud, i nügüd' se om severz'-se sadad milliardoid.
Saihe vaiše läz 30 galaktikoiden nägud erigoittud tähthidenke 1990-nzile vozile, kaik Sijaližed gruppaspäi. Galaktikoiden lugu korktanke tarkoiktusenke ližadui lujas kosmižen «Habbl»-teleskopan i kümnemetrižiden kuivmateleskopoiden töhöpästandan jäl'ghe.
Ümbrikirjutand
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Galaktikoiden erazvuiččend om luja. Toižendad forman mödhe: sferanvuiččed elliptižed, diskanvuiččed spiraližed, galaktikad baranke, linzanvuiččed, liliputal'žed, väranke formanke da toižed.
Mass vajehtase 0,5 ⋅106 Päiväižen massaspäi liliputal'žil galaktikoil (oz., Segue 2) i 2,5⋅1015 Päiväižen masshasai ülägigantižil galaktikoil (kut IC 1101). Sen rindataden, meiden Maidte-galaktikan mass om 2⋅1011 Päiväižen massad.
Galaktikoiden diametr oleleb 5..250 kiloparsekad (vai 16..800 tuhad vauktuzvozid), oz., Maidten diametr om läz 30 kiloparsekad vai 100 tuhad vauktuzvozid. Kaikiš suremban tetaban (vl 2021) IC 1101-galaktikan diametr om enamba mi 600 kiloparsekad.