Amsterdam

See artikkel räägib Hollandi linnast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Amsterdam (täpsustus)

---

Amsterdam on Hollandi pealinn. See asub Põhja-Hollandi provintsis.

Amsterdam
Lipp Vapp
Pindala: 219 km²
Elanikke: 921 468 (jaanuar 2023)
Koordinaadid: 52° 22′ N, 4° 54′ E

Amsterdam 1538. aastal

Kanalid Jordaani ümbruses

Amsterdamis on kolmveerand miljonit elanikku, kuid seal on säilinud väikelinna õhustik. See ning Hollandile iseloomulik arhitektuur ja läbi linna looklevad kanalid on peamised põhjused, miks Amsterdam on populaarne nii turistide kui ka kohalike seas.

Amsterdam asub merepinnast kaks meetrit madalamal.

Kliima

Amsterdamis on mereline kliima. Seda mõjutab Põhjamere lähedus. Tuul puhub peamiselt läänest. Öökülma esineb harva talvelgi.

Aasta keskmine õhutemperatuur on +10,2 °C. Kõige soojemad kuud on juuli (+17,6 °C) ja august (+17,5 °C), kõige jahedamad jaanuar (+3,4 °C) ja veebruar (+3,5 °C).

Aasta keskmine sademete hulk on 915 mm. Kõige sajusemad kuud on oktoober (100 mm) ja november (94 mm), kõige kuivemad aprill (46 mm) ja veebruar (57 mm).

Aastas paistab päike 1662 tundi, kõige rohkem mais (222 tundi) ja juulis (217 tundi), kõige vähem detsembris (51 tundi) ja novembris (62 tundi). Päevast paistab päike keskmiselt üksnes 35%, kõige rohkem mais (45%) ja aprillis (44%), kõige vähem detsembris (21%) ja novembris (24%).

Ajalugu

Amsterdam on märksa noorem kui näiteks Nijmegen, Rotterdam või Utrecht. Oletatavasti vabastati linna maa-ala mere alt alles 10. sajandi lõpul. Sellega ei pidanud tingimata kaasnema asustamine, sest maad võidi hakata kasutama näiteks turba varumiseks.

Amsterdam tekkis 13. sajandil kalurikülana. Amsterdami on esimest korda mainitud 27. oktoobril 1275, kui tammi ümbruskonna elanikud vabastati tollimaksudest sildade ületamisel ja lüüside läbimisel, seda kuupäeva loetakse linna sünniajaks. Ürikus kasutati ladinakeelset väljendit homines manentes apud Amestelledamme ('Amestelledamme lähedal elavad inimesed'), mis õigupoolest viitab tammi, mitte selle juures oleva asula nimele. Hollandi linnaõigused sai Amsterdam 1300. või 1306. aastal. Linna ümbrus oli soine ning selle kuivendamiseks rajati linna nii palju kanaleid, et paadiga sai sõita peaaegu kõikjale linnas. Suur osa neist on säilinud tänapäevani.

Amsterdam kasvas tänu kaubandusele Hansa liidu linnadega kiiresti ning 16. sajandi alguseks oli Amsterdam juba Hollandi suurim linn. Kaheksakümneaastase sõja käigus saavutas Holland iseseisvuse ja Amsterdam sai selle pealinnaks.

Amsterdam oli rikkuse ja võimsuse tipul 17. sajandil, kui Holland oli üks maailma võimsamaid riike. Seda on nimetatud Amsterdami kuldajaks ja sellest ajast pärineb põhiosa vanalinnast. Jõukusele panid aluse Hollandi Ida-India Kompanii ja Hollandi Lääne-India Kompanii, mis kauplesid kogu maailma maadega. Samuti oli Holland tuntud suhteliselt vabameelse usupoliitika poolest, mistõttu Hollandist otsisid pelgupaika ka need, keda mujal usuliste veendumuste põhjal taga kiusati. 1602 avati Amsterdamis maailma esimene börs.

Amsterdami tabasid järjestikused katkud aastail 1623–1625, 1635–1636, 1655 ja 1664. Sellegipoolest kasvas rahvaarv sisserände tulemusel 17. sajandi jooksul neljakordseks, 50 tuhandelt 200 tuhandeni.

Amsterdam

Amsterdami allakäik saabus, kui Holland hakkas kaotama oma kaubanduslikku mõjuvõimu Suurbritanniale. 18. sajandi lõpul okupeeriti Madalmaad prantslaste poolt.

1815. aastal kuulutati Holland taas iseseisvaks kuningriigiks ja Amsterdam sai selle pealinnaks. Linn hakkas taas arenema. 19. sajandi lõpul valmis Amsterdami-Reini kanal, mis andis otseühenduse niihästi Reini jõele kui ka Põhjamerele.

Esimeses maailmasõjas jäi Holland neutraalseks, kuid ka Amsterdamis nappis toiduaineid ja kütust. Rahulolematus kasvas üle stiihilisteks mässudeks, kus inimesi ka surma sai.

Teises maailmasõjas sai Amsterdam tugevalt kannatada. Umbes 10% Amsterdami elanikest kaotas sõja ajal elu. Sõja lõpus tekkis taas toiduaine- ja kütusekriis, mistõttu enamik puid linnas võeti maha.

Elu Amsterdamis muutus kõvasti, kui 1960. aastatel sai linnast üks läänt tabanud protestiliikumiste ja uute kultuurivoolude keskpunkte. 1970. aastatel siirdus suur osa elanikkonnast maapiirkondadesse ja mõned linnaosad tühjenesid. Seda üritatakse nüüd uute linnaplaneeringutega tasakaalustada.

Amsterdami rahvaarv (tuhandetes)

1300	1400	1500	1600	1650	1796	1830	1849	1879	1899	1925	2005	2006	2009	2015	2022	2023
1	3	12	60	140	200,6	202,4	224	317	510,9	714,2	743	743,9	767,3	821,8	881,9	921,5

Amsterdamis on palju sisserändajaid. 1. jaanuari 2012 seisuga oli hollandlasi Amsterdami elanikest 49,5% ja sisserändajaid 50,5%.

Kõige levinum religioon Amsterdamis on kristlus, mille järgijaid on 2000. aasta seisuga 17%. Moslemeid on 14%. Moslemid on põhiliselt sunniidid. Palju on budiste, konfutsianiste ja hinduiste. Hinduistid on põhiliselt Suriname immigrandid.

Amsterdami linnapea on Femke Halsema Hollandi Roheliste parteist.

Amsterdamis on maailmakuulsaid muuseume, näiteks Rijksmuseum ja Van Goghi Muuseum, ning palju kontserdisaale, teatreid ja klubisid. Amsterdamis on mitmesuguse otstarbega alasid Dami väljaku Kuningalossist Hiinalinnani ja rohelistest parkidest punaste laternate piirkonnani, niisiis pakub linn igaühele midagi.

Sport

Amsterdamis toimusid 1928. aasta suveolümpiamängud.

Amsterdami tuntuim jalgpalliklubi on Amsterdami Ajax. Ajaxi kodustaadion on Amsterdam ArenA.

Vaata ka

• Amsterdami Schipholi lennujaam
• De Nederlandse Opera
• Amsterdami väikseim maja
• Amsterdami Ülikool
• Amsterdami Vaba Ülikool
• Jordaan
• Rembrandti majamuuseum
• Rijksmuseum

Välislingid

• Linna koduleht
• Amsterdam.info (eestikeelne turismiinfo)
• Liis Auväärt "A nagu Amsterdam", Oma Saar, 31. jaanuar 2009