Juhkentali

Juhkentali
	Pindala: 1,3 km²
	Elanikke: 1374 (01.01.2017)
	Koordinaadid: 59° 26′ N, 24° 46′ E

Juhkentali on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas. Asum piirneb Keldrimäe, Torupilli, Sikupilli, Ülemiste, Ülemistejärve, Luite ja Veerenni asumiga. Asumi pindala on 1,3 km².^[1]

Juhkenthali asumi tänavad

Juhkenthali asumis asuvad Filtri tee, Herne tänav, Juhkentali tänav, Järvevana tee, Lastekodu tänav, Masina tänav, Odra tänav, Püssirohu tänav, Staadioni tänav, Tartu maantee, Toonela tee ja Võistluse tänav.

Elanikkond

Aasta	Arvestuslik rahvaarv^[1]^[2]^[3]
2017	1374
2016	1306
2015	1221
2014	1197
2013	1105
2012	1106
2011	1092

2016. aastal moodustasid 0–17aastased asumi elanikkonnast 12–17% ja üle 68aastased 10–19%.^[4]

Olulisemad objektid

Juhkentali asumis asuvad Tallinna bussijaam, Kalevi spordihall ja Tallinna spordihall. Asumi territooriumile jäävad Siselinna kalmistu ja Kaitseväe kalmistu ning Poolamäe park.

Haridus ja kultuur

Juhkentali asumis asuvad Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium ja Eesti Rahvusvaheline Kool. Kultuuriasutustest jäävad asumi piiresse Eesti Toidu Muuseum ja Vaal galerii.

Galerii

Kaitseväe kalmistu kabel
Tallinna Kaitseväe Kalmistu
Siselinna kalmistu
Tallinna Bussijaam
Kalevi spordihall

Ajalugu

1979. aastal avastas kodu-uurija Oskar Raudmets^[5] Härjapea jõeorundi piirkonnas Kaasani kiriku värava juurest ulatusliku asulakoha ja tuleaseme, mis osutus umbes 2300-aastaseks. See on seni vanim Tallinna kesklinnast leitud tuleaseme koht^[6].

Härjapea jõe ääres, hilisema Kaasani kiriku juures asus juba keskajal Pleekmäe eeslinn, mida on kirjalikes allikates esimest korda mainitud 1536. aastal Bleke nime all. 1699. aasta allikates oli piirkonda nimetatud Bleeksbergiks ja hiljem Bleichbergiks. Pleekmäe asula tuumik paiknes Härjapea jõe nõlvadel, tänapäeva Juhkentali ja Imanta tänava vahel.

Asum on saanud nime raamatukaupmehe ja linnatrükkali Lorenz Jauchi poolt Härjapea jõe äärde 1655. aastal saadud maadele rajatud Jauchenthali suvemõisa järgi. Juhkentali asum kujunes välja 17. sajandil piirkonnas asunud Juhkentali linnamõisast (Joachimsthal), mille mõisasüda asub tänapäeval Juhkentali tänav 58. Varasem asustus selles piirkonnas oli Tallinna eeslinn, Pleekmäe, millest on tänapäevani säilinud Juhkentali tänav 11 asuv Pleekmäe veskihoone.

Juhkentali piirkonda läbis Härjapea jõgi, mis oli keskajal ja hiljemgi Tallinna tähtsaim vooluveekogu. Keskajal oli jõgi vee- ja kalarohke. Jõe vee jõul käitati juba 13.-14. sajandil vesiveskeid, enamik neist asus Juhkentalis. 13. sajandist tegutses Ülemiste mäe all, tänapäeva Lastekodu tänava ääres, kus Härjapea jõe vee jõudu sai kasutada kõige soodsamalt, Ülemiste viljaveski, mis kandis ka Kuningaveski nime ning kuulus Toompea linnuses asunud Liivimaa ordu võimudele. 13. sajandil tegutses praeguse Juhkentali 11 krundi kohal vesiveski, mis kandis Tiigiveski nime ja kuulus Mihkli nunnakloostrile. Vesiveskis jahvatati tsistertslaste Mihkli kloostri jaoks Kuimetsa ja Nabala mõisast toodud vilja. 1354. aastal ostis Tallinna raad selle veski kloostrilt ja andis möldritele rendile. 1716. aastal rajati sinna vee jõul töötav saeveski, mida kasutasid Tallinna sadamas asunud Admiraliteedi töökojad. 1727. aastal rajati sinna ka eraldi veskirattaga jahuveski ja 1828. aastal omandas vesiveski uuesti Tallinna raad ning seal töötas 1843. aastani paberiveski ja seejärel 1886. aastani viljaveski. Hiljem kasutati hoonet laoruumina.

1664. aastal rajati Ülemiste järvest voolanud Härjapea jõe äärde Eesti vanim paberiveski, mis oli hilisema Tallinna tselluloosivabriku eelkäija.

1715. aastal rajati tänapäeva Juhkentali tänava lõppu, endise Juhkentali suvemõisa kohale Mereväehospidal ning 1730. aastal viidi Kalamaja ranna lähedal asunud Maaväehospidal nüüdse Ida-Tallinna Keskhaigla alale. 1772. aastal rajati Juhkentali Maaväehospidali juurde Kolmainu kirik, mis tegutses kuni 1894. aastani. 18. sajandi esimesel poolel ehitati Kaasani Jumalaema Sündimise kirik, kuna Venemaa keisri Peeter I korraldusel toodi Tallinna tuhandeid sõjaväelasi.

1772. aastal, pärast Venemaa keisririigi valitseva senati ukaasi, millega keelati surnute matmine kirikutesse ning nõuti kalmistute rajamist tihedamast hoonestusest vähemalt 640 meetri kaugusele, rajati peagi praeguse Siselinna kalmistu alale Aleksander Nevski kalmistu. 18. sajandil rajati Siselinna kalmistu lõunaosas tänapäevaks hävinud Muhamedi kalmistu. 18. sajandi lõpus rajati ka Vana Juudi kalmistu, mis asus Magasini tänava hooldushaiglast põhja pool, selle asukohta tähistab Magasini tänava ääres 1967. aastal vana Juudi kalmistu kohale rajatud automajandit ümbritsevas müüris vanasse aknaorva müüritud hauakivi. Pinnavee taseme tõusu tõttu rajati juba 1911. aastal uus Juudi kalmistu Rahumäele.

1872. aasta Venemaa keisri Nikolai I visiidi järel ühendati Tallinnas asuvad maaväe ja mereväe hospidalid Tallinna sõjaväehospidaliks ning laiendati Härjapea jõe ääres asunud hospidalikompleksi ^[7]

19. sajandil arenes piirkonnas elamuehitus ja kujunes välja tänavavõrk, sh tänapäevaks kadunud Afrika tänav ja Drevingi tänav ehk Väike-Liiva tänav, mis 1939. aastast kannab Keldrimäe tänava nime. Seal oli Heeringa tänav, mis 1948. aastal nimetati ümber Turu tänavaks, Suur-Arefjevi tänav, mis 1923. aastal nimetati Imanta tänavaks ja millega 1936. aastal liideti Väike-Juhkentali tänav. Israeli tänav, mis 1954. aastal nimetati Turu põiguks. Suur-Juhkentali tänav liideti 1936. aastal Liivalaia tänavaga ning 1990. aastal ennistati varasem Juhkentali tänava nimi. Kadunud on Kaasani tänav, mis muudeti V. Kingissepa tänava väljaehitamisel osaks V. Kingissepa tänavast. Kalmistu tänav nimetati 1955. aastal nimetati ümber Staadioni tänavaks. Kasarmu tänav nimetati 1959. aastal ümber Odra tänavaks. Vaestemaja ja 1908. aastast Lutre-Vaestekooli, 1923. aastast Luteri tänav nimetati 1939. aastal Lastekodu tänavaks. Väike-Arehna ehk Väike-Arevjevi tänav nimetati 1923. aastal Lennuki tänavaks ja 1925. aastal liideti Polgu ja Mardi tänavaga. Kesk-Liiva tänav nimetati Kirikuaia tänavaks. Väike-Liiva tänav ja hiljem Liiva tänav nimetati 1959. aastal Ravi tänavaks.

1925. aastal valmis Juhkentalis, Suur-Juhkenthali tänav 52 Kaitseväe Keskhaigemaja, hilisem Sõjaväe Keskhaigemaja.

Liivalaia tänav, mis koosnes algselt kahest osast, s.o Liivalaia tänavast (Pärnu maanteelt Lembitu tänavani) ja Suur-Juhkentali tänavast (mis suundus Lembitu tänava juurest ida poole) ja nimetati 1944. aastal V. Kingissepa tänavaks. Tänava uue sihi seadmisel Tartu maanteele 1974. aastal hõlmas uus tänav ka senised Kaasani, Paberi, E. Aspe, Jõe ja Pronksi tänavad. Roosi tänav nimetati 1958. aastal ümber Toonela teeks. Orehhovi tänav ja hiljem Väike-Juhkentali tänav liideti 1936. aastal Imanta tänavaga.

1970. aastail ehitati piirkonda Masina tänav 18 endise Tallinna tselluloosivabriku kompleksiga haakuv Ülemiste katlamaja, silikaattellistest suur tööstushoone on äärmuseni lihtne ja toimib ennekõike kütteseadmete "mahutina".

Galerii

Liiva ja Kesk-Liiva tn nurk (1939)
Liiva tn 19, 21, kinnistu nr 1140a 1199 (1938)
Liiva 18 20 kinnistu nr 1194, 1197, 1198. Elumaja keskhaigla krundil (1938)
Liivalaia ja Vaestepatuste tn nurk. Kinnistu nr 1236 (1939)
Liivalaia ja Vaestepatuste tn nurk. Kinnistu nr 1292. End Tuttelbergide kinnisvara (1938)
Liivalaia tn 36, 38. Kinnistu nr 1141, 1143 (1938)