Gafnii

Gafnijan brusut

72	0 2 10 32 18 8 2
Hf 178,49
Gafnii

Gafnijan spektran nägui pala

Gafnii (Hf — hafnium latinan kelel) om 72nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om nelländes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — nelländen gruppan laptalagruppas, IVB), tabluden kudendes periodas.

Ühthine ümbrikirjutand

Alamalaine Dirk Koster-fizikantedomez' i mad'jaralaine Djord' de Heveši-himik avaižiba gafnijan vl 1923 spektraližen analizan abul.

Element om harv londuses, läz nelläd grammad mankoren tonnas. Sadas cirkonijanke ühtes.

Fizižed ičendad

Gafnii om jüžmak löumassulatud hobedakaz metall. Vajehtab kristalližen seglusen formad huldutamižel 2016 K lämudehesai, geksagonaližes ninevaspäi se kändase kubižeks mülücentriruidud.

Atommass — 178,49. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 13,31 g/sm³. Suladandlämuz — 2506 K (2233 C°). Kehundlämuz — 4876 K (4603 C°).

Londuseline gafnii kogoneb ühtes vähäradioaktivižes i vides stabiližes izotopoišpäi: ¹⁷⁴Hf (0,16 %, T_½=2 × 10¹⁵ vot, kändase itterbijaks-170 αあるふぁ-čihodamižen kal't), ¹⁷⁶Hf (5,26 %), ¹⁷⁷Hf (18,6 %), ¹⁷⁸Hf (27,28 %), ¹⁷⁹Hf (13,62 %), ¹⁸⁰Hf (35,08 %). Tetas 30 ratud radioaktivišt izotopad 153..173, 175, 181..188 atommassanke, i 26 izomärad. Niiden keskes kaikiš hätkembad oma ¹⁸²Hf-izotop 8,9 mln vozid pol'čihodamižen pordonke, ¹⁷²Hf (T_½=1,87 vot) i gafnii-175 (70 päivest). Kaikiš hätkembad eläjad izomärad oma ^178m2Hf (T_½=31 vot) i ^179m2Hf (25,05 päivest). Izotopad čihotas αあるふぁ- (izotop 174), αあるふぁ- i βべーた-čihodamižen (izotopad 154..163) vai muite βべーた-čihodamižen kal't (kaik toižed), kebnembad kändasoiš lütecijaks, jüžmakombad tantalaks, izotopad 154..163 — lütecijaks i itterbijaks, izotop 174 — itterbijaks.

Himižed ičendad

Metallan reakciimahtuz om väll' hapandusiden kerthen olendan pindal tagut. Muigotandmärad: 0, +2, +3, +4. Gafnijan parahim segoitai om ftorvezinikmuiktuz (HF) vai sen segoituz azotmuiktusenke, carin vodk mugažo. Seižub muiktusid vaste stöklan kartte.

Gafnii muigoitase il'mas korktoil lämuzil (korktemb mi 1000 K), palab lophu hapanikas. Reagiruib galogenidenke. Metallan pind om gidrofobine cirkonijan kartte, ei voi märgištuda sidä vedel.

Kävutand

Ottas kävutamižhe atomreaktoran tüvikoikš, ühthesuladisiden vahvitajaks ližaduseks, röntgenzirkloiden tehmižes, hapandust — optikas (korgedlämuzline, öližen nägendan ladimed).

Mail'man samine om 70 tonnad vodes. Maksoi 500..1000 US$ kilogrammas vl 2014. Pälöudmižsijad sijadasoiš mererandpoles neniš valdkundoiš: Avstralii, Suviafrikan Tazovaldkund, AÜV, Indii, Venäma.

Irdkosketused

• Gafnii webelements.com-saital. (angl.)
• Kirjutuz gafnijas Himižiden elementoiden populärižes n-t.ru-kirjištos. (ven.)