(Translated by https://www.hiragana.jp/)
Tenoranta já Pieski lává kuohtuuh tuostâm laiguuttiđ viste uáinihánnáá já tuše videosuáitu peht – Tot lii táválâš taan äigi | Säämi | Yle
Sápmi

Tenoranta já Pieski lává kuohtuuh tuostâm laiguuttiđ viste uáinihánnáá já tuše videosuáitu peht – Tot lii táválâš taan äigi

Oulust ässee uáppee rävvee kevttiđ mittopäädi iššeen, te uáiná neljihái stuáráduv konkreetlávt talle jis ij peesâ jieijâs čolmijgijn keččâđ láiguviste.

Mies seisoo päiväkodin edessä.
Ánte Tenoranta varrij Kärigâsnjaargâst Oulun kuus lii paijeel 600 kilomeetter mätki Govva: Hans Ravna-Pieski / Yle
Sáárákáisá Seurujärvi

Varrim ij lah kuássin älkkee. Ij aainâskin jis uđđâ päikkisaje lii čuođij kilomeetterij määđhi tyehin. Ain ij lah máhđulâš mađhâšiđ pääihi oolâ keččâđ maggaar viste laiguuttiččij, talle táálááh vyevih váldoo kiävtun.

Pihla Pieski laiguuttij viste nuuvt, ete sun ij uáinám tom jieijâs čolmijgijn ohtiigin.

– Porgim taggaar ”sokkokäävpi”, ete jiem uáinám viste. Láigudeijee kale piejâi videoid já kuuvijd visteest.

Pieski värree ruotâkielâ uápui maajeeld Ucjuuvâst Oulun. Paaihij kooskâst lii paijeel 600 kilomeetterid. Sun kaavnâi láiguviste viehâ jotelávt neeti peht, mut lâi meiddei vaalmâš eelliđ Oulust keččâmin viste.

– Mottoom oholoopâ liččim vyejestâm Oulun, mut mihheen oholoppâ ij orroom heiviimin láigudeijei, ete iäláččim tobbeen.

Pieski ij lah smiettâm maid porgâččij, jis viste ij lekken pyeri. Sust lii positiivlâš mielâ uđđâ láiguvisteest, já osko ete tot lii pyeri sunjin.

Nuorâ nissoon mááccuhist.
Pihla Pieski lii kiergânâm aassâđ jo Tampereest, te kaavpugeellim lii sunjin uápis. Govva: Pihla Pieski

Maŋŋeed tiätu škovlâpääihist poorgâi viste uuccâm vaigâdin

Kärigâsnjargâlâš Ánte Tenoranta muštá, ko varrij Karigâsnjaargâst suulân ihe tassaaš Oulun, te láiguviste uuccâm toovâi váhá streesi.

– Tiettim viehâ maŋŋeed, ete algâttâm uápuid Oulust. Mut láiguvisteh iä lamaš innig ennuv fáállun.

Sun čaalij láigusopâmâš pelnub oho ovdil ko varrij, ige sun kiergânâm smiettâđgin, ete iäláččij Oulust keččâmin viistijd. Visteest lijjii pyereh koveh, mut viste ij lamaš taggaar tego Tenoranta tuáivui. Viste lâi suu mielâst viehâ puáris ige tobbeen lamaš ovdâmerkkân hekkirááju, mon sun ličij tarbâšâm.

Tääl sun lii eidu varrim uđđâ láiguviistán, mii lii ennuv pyereeb. Tääl sun maatij valjiđ šiev aassâmkuávlu, ko lâi kiergânâm jo uápásmuđ kaavpugân.

Opiskelijan asunto. Yksiö. Etualalla hella ja taustalla ikkuna sekä työpöytä.
Tenoranta rävvee kevttiđ mittopäädi iššeen, te uáiná neljihái stuáráduv konkreetlávt talle jis ij peesâ jieijâs čoolmijgijn keččâđ láiguviste. Govva: Esa Syväkuru / Yle

Visteuuccâm- já varrimfiäráánist Tenoranta máttá muštâliđ muáddi ääši, moid lii pyeri anneeđ mielâst.

– Kannat tiettiđ maid neljihááh tárgutteh, puávtáh ovdâmerkkân jieš mittediđ tuu viste stuáráduv. Smietâ, tarbâšah-uv ovdâmerkkân hekkirááju teikkâ eres tiiŋgâid moh láá láiguviistijn.

Uáppeeláiguvisteh iä lah tuárvi puohháid

Ko Pihla Pieski uusâi taan keesi viste, te sun uusâi tom meiddei Pohjois-Suomen Opiskelija-asuntosäätiöst ađai PSOASist. PSOAS fáálá hälbis láiguviistijd uáppeid Oulu kuávlust.

– Uuccim meiddei PSOASist uáppeeviste, mut tobbeen ij lah kullum ij mihheen.

PSOAS palvâlemäššitobdee Milla Huotari lii huámmášâm, ete eidu tääl láá ennuv occeeh. Tile lii suu mield eromâš. Huotari muštâl, ete ovdil juohhum aassâmviistijn ađai soluviistijn iä lah lamaš rááiđuh, mut tääl uáppeeh láá kiddiistum tain-uv. Sun arvâl, ete taan nubástus suijân lii KELA aassâmtoorjâ uccom sehe ollásávt hoodij pajanem.

Viste uáinim jieijâs čolmijgijn lii pyeremus, mut videosuáittoin-uv piergee

Kiinteistömaailma kiddodâhvyebdee Jarno Kylmänen muštâl, ete viste čäittim äššigâsân videosuáitu peht lii taan peivi táválâš.

– Tot lii šiev äššigâspalvâlem, ete keččâl čäittiđ láiguviste nuuvt pyereest ko máhđulâš.

Kylmänen muštâl kuittâg, ete pyeremus vyehi finniđ visteest realistlii kove lii uáiniđ viste jieijâs čolmijgijn. Talle uáiná olmânáál, mon styeres viste tuođâi lii.

Ođđasamosat: paketissa on 10 artikkelia

Deanus álget jo leat beanta čáhcegeađggi alde roahttováttisvuođain. Gielda ávžžuha buohkaid fuolahit luniin ja biebmobázahusain, vai roahtut eai beasa daid snoahpat.

Festivála deavdá 20 jagi ja doppe leat muhtin ođđa áššit ovddit jagi ektui, muitala veahkkebuvttadeaddji Aleksi Ahlakorpi.

Jäteastioita on Inarin alueelle lisätty viime vuosien aikana. Lisäyksistä huolimatta monet jäteastioista pursuavat ajoittain yli äyräidensä.