(Translated by https://www.hiragana.jp/)
Anára Bárttehis gávdnui bohccos niranas – Boazodoallis fuolla, ahte leavvágo bohccuide juoga dávda | Sápmi | Yle
Sápmi

Anára Bárttehis gávdnui bohccos niranas – Boazodoallis fuolla, ahte leavvágo bohccuide juoga dávda

Ealgadávddaid doseanta bivdá boazodoalliid sáddet niranasaid dutkamušaide vai sáhttet gártet man davás dat leat leavvan. Máddin dat gávdnojit jo bohccuin.

Osmo Seurujärvi löysi porostaan punkin Inarin Partakossa.
Osmo Seurujärvi nieida gávnnai šilljohearggi čeabehis niranasa. Govva: Anja Kaarret / Yle, Máiju Siggá Seurujärvi
Kaija Länsman

Gieskat boazodoalli Osmo Seurujärvi nieida leaš dego gamustis dovdan gohččuma. Son dutkagođii dárkilit sin lojes sarvá.

Anára Bárttehis gullui čuorvvas, go nieida bivddii áhčis geahččat juoidá, man goabbáge ii lean goassige ovdal oaidnán.

– Lojes sarvá čeabehii lei niranas njámman iežas gitta. Das ii oidnon šat eará go bahta, govvida Osmo Seurujärvi.

Son árvidii dalán, ahte ii leat sáhka dábálaš divrris. Son lea oaidnán niranasaid govaid aviissain ja tv:s.

– Gos nu lean gullan, ahte jus borramušoljjo bidjá dasa, de dat luovvana. In dieđe veahkehiigo dat. Geahččalin botnjat ja geassit dan eret.

Dál Seurujärvis lea fuolla.

– Bohccos leat geasi áigge doarvái váivvit. Lea fuolla, ahte leavvágo bohccuide juoga dávda. Ii dat leat dušše, ahte ”oho niranas” ja maidba dás.

Jo moadde jagi dassái davvin gávdnui bohccos niranas

Ealgadávddaid doseanta Sauli Laaksonen lea oaidnán gova Bártteha divrris ja nanne dan leat albma niranas.

Son lea dutkan olu bohccuid ja daid dearvvasvuođa, iige healkkehan jámas das, ahte Sámis lea gávdnon bohccos niranas.

– Iešalddis dat lea jo nubbi duođaštuvvon niranas. Moadde jagi dassái Gápmasis maiddái gávdnui bohccos niranas, muitala Laaksonen.

Jus boazodoalli gávdná bohccos niranasa, galgá doaibmat dego Seurujärvi.

– Ferte njorret dasa oljju, gaikkehit eret juogo niranasbasttan dahje juobe suorpmaiguin ja seammás bonjastit, rávve Laaksonen.

Puutiainen eli punkki sinisiin muovikäsineisiin suojatujen käsien päällä. Kyseinen punkki löytyi Inarin Partakosta.
Osmo Seurujärvi gesii niranasa eret lojes hearggis. Govva: Jussa Seurujärvi

Oijärvi bálgosis niranasat leamašan giksin golbma jagi

Boazodoalloguovllu máttimus osiin, geassemearkumiid oktavuođas leat gávdnan moaddelogi niranasa misiin, muitala Oijärvi bálgosa boazoisit Henri Siurua.

Álo dien guovllus ii leat leamaš nu. Vuosttas niranasat gávdnojedje ja njammadišgohte sin bohccuide easkka golbma jagi dassái. Oijärvi bálggus lea Iis, láhka Oulu.

– Mii leat misiin čuvden moaddelogi niranasa eret. Mii geavahat niranasbasttaid dahje suorpmaid. Dat leat stuorra bállasat, muitala Siurua.

Laaksonen mielas niranasaid áican lea váttis, go njuovvanáigge daid ii šat oainne. Čakčat dat leat jo gahččan eret.

Seurujärvi jáhkká, ahte davvin leat eanetge niranasat, muhto daid ii oainne. Lojes boazu luoitá olbmo báldii.

– Eai eará bohccot luoitte láhka ja divtte dutkat. Meahccebohccuin daid ii oba oainnege, dadjá Seurujärvi.

Jus niranasat gávdnojit bohccuin earáge sajiin, de Laaksonen bivdá sáddet daid Oului biepmolágádusa laboratoriai.

– Čájánasaid vehkiin sáhtášeimmet čuovvut lassánitgo niranasáiccut.

Niranas fievrasan Bárttehii Norggas, lotti dahje beatnaga fárus

Seurujärvi jáhkká, ahte niranas lea boahtán Bárttehii máddin turisttaid beatnaga fárus.

Nubbi molssaeaktu lea, ahte ovttaskas niranas lea sáhttán boahtit Norggas, lotti dahje eará ealli fárus, dadjá Laaksonen.

– Niranasat leat miehtá Norgga rittu. Doppe lea liehmus dálkkádat ja rássás, šattolaš eatnamat.

Niranasas leat golbma sierra eallinmuttu. Juohke muttus dat dárbbaša ovtta borrandoarvvi veardde vara.

Ruoššas, Sibirjás leat áican bohccuin álgoealli, man niranas lebbe. Fennoskandiijas eai leat dakkára áican.

Divvojuvvon 9.7.2024 diibmu. 8:17. Divvojun heargi sarván.

Ođđasamosat: paketissa on 10 artikkelia

Oulust ässee uáppee rävvee kevttiđ mittopäädi iššeen, te uáiná neljihái stuáráduv konkreetlávt talle jis ij peesâ jieijâs čolmijgijn keččâđ láiguviste.

Keväällä syntyneet vasat merkitään leikkaamalla korviin poronomistajan oma korvamerkki. Poronhoitoperheissä korvien merkkaamista harjoitellaan appelsiinin kuorilla jopa vuosia.

Hárjuttâstoimâ uáinoo já kulloo hárjuttâskuávlust. Hárjuttâs ääigi juávhuh sättih jotteeđ sehe ijâstâllâđ priivaatenâmijn. Rákánâsáid ige tai šiljoid lah lope kevttiđ.